Statistikaameti andmete on 15 aastaga enesetappude arv vähenenud kolm korda, samas on see siiski suur probleem ja nõuab igal aastal paljude inimeste, sealhulgas noorte elu.
Alates 1994. aastast kuni 2019. aastani on enesetapu läbi hukkunute absoluutarv vähenenud üle kolme korra. 2006. aastani vähenes suitsiidide arv kiiremini, pärast seda on vähenemine aeglustunud. Numbrid kinnitavad, et alates 2006. aastast kuni 2019. aastani on enesetappude arv vähenenud viiendiku võrra, märkis statistikaamet.
Absoluutarve vaadates tuleb arvestada sellega, et rahvastiku erinevate soo- ja vanuserühmade suurused on ajas muutuvad. Enesetappude arvu eelnevalt kindlaks määratud suuruse ja proportsiooniga soo- ja vanuserühmadega rahvastikule taandades selgub, et aastatel 2006–2019 langes see kümnendiku võrra ehk keskmiselt vähem kui ühe protsendi võrra aastas.
“See teadmine sunnib omakorda küsima, kas aeglase langustrendi asemel on põhjust rääkida hoopis perioodiliste kõikumistega stabiilsest seisust? Retoorilisele küsimusele vastamiseks tuleb vaadata, millised muutused on toimunud erinevates rahvastiku soo- ja vanusrühmades. Juhuslike kõikumiste mõju vähendamiseks on järgnevalt võrreldud kolme aasta keskmisi näitajaid. Perioodi alguseks on aastate 2006–2008 ja lõpuks aastate 2017–2019 enesetappude keskmine arv,” märkis statistikaamet.
Võrdlustest on näha, et vanusrühmade kaupa on nii naiste kui ka meeste hulgas muutused erinevad. Meeste puhul on viies ja naiste puhul kolmes vanusegrupis enesetappude arvu muutus olnud väiksem kui 10 protsenti. Rohkem kui viiendiku võrra on enesetappude arv vähenenud meeste puhul kümnes ja naistel seitsmes vanusegrupis. Naiste puhul on aga viies vanusegrupis enesetappude arv sootuks suurenenud. Kõige murettekitavamad on vanusegrupid, kuhu kuuluvad 20–34-aastased naised. Näitaja on küll meeste omast kordades väiksem, aga tegemist on arvestatava tõusuga.
Märkimisväärne on, et enesetappude arv ei ole vähenenud muude vägivaldsete surmade arvuga samas tempos. Enesetappude osakaal vägivaldsetest surmadest on oluliselt suurenenud: viimastel aastatel moodustavad need kõigi soo- ja vanuserühmade peale kokku koguni neljandiku vägivaldsetest surmadest.
2019. aastal oli 769 vägivaldset surma, millest 25 protsenti moodustasid enesetapud. Aasta varem oli vägivaldseid surmasid 798, millest 24,2 protsenti olid enesetapud.
Allikas: BNS
