Elering kinnitas, et alates 2026. aasta jaanuarist hakkab kehtima tasakaalustamisvõimsuse tasu suurusega 3,73 eurot megavatt-tunni kohta nii elektri tarbijatele kui tootjatele. Tasu lisatakse elektri lõpptarbija arvel eraldi reana ning kehtib selle sama määrana kogu järgmise aasta jooksul.
Tarbijad hakkavad seda tasu esimest korda nägema veebruariarvetel, mis katavad jaanuaris tarbitud elektrit. Keskmise, ehk 250 kilovatt-tunnise kuutarbimisega eratarbija elektriarvele tähendab 3,73 €/MWh tasu ligikaudu 1,2 euro suurust lisandust kuus koos käibemaksuga.
Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk selgitas, et tasakaalustamisvõimsuse tasu on mõeldud sageduse hoidmiseks vajalike reservide rahastamiseks. Kujundlikult võib seda nimetada energiasõltumatuse hinnaks pärast lahkumist Venemaa kontrollitavast energiasüsteemist.
Sel aastal on sagedusreservide kulud katnud Elering ise, kasutades selleks ülekoormustasu. Septembri keskpaigas esitas Elering konkurentsiametile metoodika sageduse juhtimise reservide rahastamiseks, pakkudes esialgu, et tarbijad kataksid 60 protsenti ja tootjad 40 protsenti kuludest. Konkurentsiamet leidis, et tarbijad ja tootjad peaksid kulu kandma võrdselt, mille järel Elering kohandas ettepaneku ning sai 30. oktoobril ametilt kinnituse — seega kannavad nii tarbijad kui tootjad edaspidi kumbki 50 protsenti.
Kinnitatud metoodika kohaselt võivad tootjad ja tarbijad katta sageduse hoidmise reservide kulusid järgmise aasta jooksul maksimaalselt 60 miljoni euro ulatuses. Elering arvestas tasu arvutamisel kuludest maha Kiisa avariireservelektrijaama käivitamisest saadud tulu reservide turul. Kui sagedusreservide kulud peaksid 2026. aastal ikkagi ületama 60 miljonit eurot, kompenseeritakse ülepiirne osa elektribörsilt laekuva ülekoormustulu arvelt.
Balti süsteemioperaatorite tänavuses prognoosis hinnati Eleringi osa sagedusreservide hankimisel umbes 60 miljoniks euroks, kuid juba veebruarist juulini oli kulu 56 miljonit ja suvised prognoosid viitasid aastaseks kuluks pigem 100 miljonile eurole.
Kinnitatud tasakaalustamisvõimsuse tasu kehtib kogu 2026. aasta. Kuna tasu on kulupõhine, hakkab Elering seda edaspidi muutma vastavalt reservide ostukulude tegelikele muutustele, andes pooleaastase etteteatamise.
Lisaks tasakaalustamisvõimsuse tasule lisandub 2026. aasta jaanuarist elektri edastamise ehk võrguteenuse arvele veel üks rida — varustuskindluse tasu. Selle tasuga kaetakse kulud, mis tagavad piisava hulga juhitavaid võimsusi olukordades, kus taastuvenergia toodang on ilmastiku tõttu väike, kuid tarbimine näiteks talvel kõrge. Prognoosi järgi mõjutab see tasu keskmise kodutarbija arvet veidi üle kahe euro kuus koos käibemaksuga.
