www.minuaeg.com
Rahandusministeerium esitas valitsusele ülevaate 2024. aasta riigi osaluste valitsemistest äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes. Riigi äriühingute kasumlikkus taastus pärast eelnevat langusaastat, samal ajal kui mitmed ettevõtted lõpetasid tegevuse või muudavad oma tegevust ning osa riigi osalusi valmistatakse ette võõrandamiseks.
„Riigi äriühingute koondtulemused on taas positiivsed, kuid pilt on valdkonniti erinev, sest osa ettevõtteid on tegevuse lõpetanud või oma tegevusmudelit muutmas. See peegeldab muutusi riigi osaluste struktuuris ja vajadust neid ajakohastada,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Riigil oli 2024. aasta lõpu seisuga osalus 26 äriühingus, millest 21 olid täielikult riigi omandis ja neljas omas riik enamusosalust. Aasta jooksul lõpetasid aktiivse tegevuse kolm ettevõtet:
- Nordic Aviation Group (Nordica), mille pankrot kuulutati välja 2025. aasta alguses;
- Transpordi Varahaldus, mis on realiseerimas oma tegevuses kasutatud vara;
- Operail, mis müüs tervikuna oma äritegevuse ja kannab peale seda nime AS Raudtee Varad.
Riigi äriühingute kogukäive vähenes 2024. aastal 4,5%, peamiselt energiaturu hinnalanguse tõttu. Samas koondpuhaskasum tõusis taas positiivseks, ulatudes 184 miljoni euroni (2023. aastal -339 miljonit). Kasumit teenis 18 ettevõtet, kaks rohkem kui aasta varem.
Valitsus arutab koondaruande alusel ka edasisi samme riigi osaluste korrastamiseks. Tuginedes osaluse valitseja hinnangutele oma äriühingute kohta teeb rahandusminister valitsusele ettepanekud, mille põhjal on 2024. aasta osaluste ülevaates välja toodud võimalikud võõrandamisvõimalused ja ajakavad. Muudatusettepanekute alusel:
- vähendatakse riigi osalust AS-is Tallinna Sadamas kuni 51%-ni
- viiakse ellu 2021. a otsus AS Teede Tehnokeskuse erastamiseks;
- analüüsitakse osaluse vähendamist AS-is Eesti Post pärast postiseaduse uuendamist ja teenuse rahastamismudeli muutmist;
- vaadatakse üle riigi osalus ja hinnatakse võõrandamise viisi Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-is, kus osaluste valitseja hinnangul ei ole osaluse säilitamine tulevikus enam vajalik.
„Riik ei pea olema omanik seal, kus erasektor suudab teenuseid pakkuda sama hästi või paremini. Tallinna Sadama, Teede Tehnokeskuse ja Eesti Posti puhul on järgmine samm leida tasakaal avaliku huvi ja turu toimimise vahel,“ sõnas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.
Samas nähtub koondaruandest, et näiteks meditsiini, ettevõtluse toetamise ja kultuuri valdkondades jääb riigi roll endiselt keskseks. Riigil oli 2024. aasta lõpu seisuga 64 sihtasutust, kaks rohkem kui 2023. aastal. Sihtasutuste varade kogumaht kasvas 4,1% ja ulatus 2,05 miljardi euroni. Omatulud suurenesid 12% võrra, mis näitab sõltumatuse kasvu riiklikest toetustest. Samas vähenes puhastulem 23%, sest püsikulude kasv ületas tulude kasvu.
Riik on lisaks 15 mittetulundusühingu liige, sealhulgas üheksas piirkondlikus ühistranspordikeskuses. Rahandusministeerium peab vajalikuks kõigis ministeeriumides liikmesuste ülevaatamist, et tagada liikmesuste asjakohasus ja vältida kattuvaid rolle.
