7. aprillil tähistati Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel maailma tervisepäeva, mis on sel aasta pühendatud organisatsiooni loomise 75. aastapäevale. Maailma tervisepäeva deviisiga „Tervis kõigile!“ kutsutakse valitsusi üle maailma jätkama pingutusi ravikindlustuse võimaldamiseks kõigile inimestele.
Minister Peterson tunnustas Maailma Tervisorganisatsiooni aastakümnete pikkuse töö eest inimeste tervise eest seismisel. „Maailma Terviseorganisatsiooni nõuanded on olnud osa meie tervise eduloost enne pandeemiat, tõenduspõhist tervisepoliitikat järgides olime kõige kiiremini kasvanud keskmise elueaga riik Euroopa Liidus,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
„Eesti inimeste oodatav eluiga on viimastel aastakümnetel järjepidevalt kasvanud, kuid 2021. aastal toimus järsk tagasilangus 2014. aasta tasemele. Oluline põhjus oli COVID-surmadel, kuid suurenes suremus ka südamehaigustesse ja õnnetuste tõttu. Õnnetused on peaaegu kõik ennetatavad. Juba välja kujunenud krooniliste haiguste taandumiseks ja kontrolli all hoidmiseks on vaja kõigile kättesaadavat, õigeaegset ja järjepidevat arstiabi,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Ministri sõnul on praegustel rasketel aegadel eriti oluline, et hoiaksime kõiki oma inimesi ja kasutaksime oma piiratud ressursse targalt. „Tervis ei ole asi iseeneses või lõpp-eesmärk, ammugi mitte luksus, mida kellelgi ei ole võimalik endale lubada. Tervis on meile kõigile eeldus õppimisele, töötamisele, enda võimete realiseerimisele. Riigile on inimeste tervis eeldus majanduse heale käekäigule, julgeolekule ja ühiskonna toimimisele,“ ütles minister Peep Peterson.
Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esinduse juhi Kristina Köhleri sõnul on põhjust rõõmustada edusammude üle, mida on tehtud viimase 75 aasta jooksul teaduses ja tervises. „Välja on töötatud vaktsiinid rõugete, lastehalvatuse ja leetrite vastu ning avastatud on antibiootikumid. Rasestumisvastased vahendid on muutnud miljonite naiste elusid, tugevdades nende seksuaal- ja reproduktiivtervise alaseid õigusi,“ ütles Kristina Köhler.
„Neid edusamme tähistades peame teadvustama, et meie töö pole kaugeltki mitte lõppenud ning vaja on astuda täiendavaid samme. Selleks peame tagama kõigile Eesti elanikele ravikindlustuse ja vähendama elanike kulutusi tervishoiule, eriti just haavatavate elanike hulgas. Investeering tervisesse on investeering inimestesse ja majandusse,“ lisas Köhler.
2015. aastal kiideti heaks ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mis kutsub üles lõpetama vaesust, võitlema kliimamuutuste ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustama kõigile inimestele hea elukvaliteet. Teiste hulgas sisaldab tegevuskava eesmärki võimaldada inimestele kõigis vanuserühmades hea tervis ja heaolu. See tähendab üldist ravikaitset – kõigi inimeste juurdepääsu vajalikele terviseteenustele ja ravimitele ning kaitset suurte ravikulude eest. Kõiki inimesi hõlmav tervisekaitse (ingl. k. universal health coverage) on ühtlasi Maailma Terviseorganisatsiooni kõige olulisem eesmärk.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2018. aastal Praxise tehtud uuringu „Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?“ põhjal oli hinnanguliselt vaid 86% tööealistest elanikest ravikindlustus püsiv. Püsiva ravikindlustuse või osalise ravikindlustuseta oli sel hetkel hinnanguliselt kuni 120 000 tööealist elanikku. Enamikus EL ja OECD riikides on juurdepääs tervishoiu põhiteenustele tagatud enam kui 99% elanikest. Eesti kuulub 14% kindlustamata tööealise elanikkonnaga EL ja OECD riikide madalaimasse kolmandikku.
Ülemaailmse tervisepäevaga tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni loomist 1948. aasta 7. aprillil. Päev annab võimaluse tõsta igal aastal päevakorda ülemaailmse tähtsusega terviseteemasid.
