Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis töötatakse koos proviisorite ja erialaorganisatsioonidega välja ravimite kasutamise hindamise teenust, mille eesmärgiks on nõustada viit või enamat ravimit võtvaid patsiente. Peagi võiks teenus ka üldapteekides rakendust leida.
Tartu Ülikooli farmaatsia doktorant Anita Tuula ütles, et Euroopa ühiskonda iseloomustab kiire rahvastiku vananemine. „Kuigi keskmine iga on Eestis tõusnud viimaste aastakümnete jooksul kiiresti, jäävad tervelt elatud aastad nii naiste kui meeste hulgas sellele pea 20 aastat alla. Eestis esineb 75-aastaste ja vanemate hulgas ligi kolmel veerandil üheaegselt vähemalt kaks kroonilist haigust. Mitme kroonilise haigusega eakad kasutavad üldiselt samaaegselt ka mitmeid ravimeid,“ selgitas Tuula.
Eestis kasutab igapäevalt vähemalt viit ravimit ligi 75 000 eakat. „Mitmed neist vajaksid võimalike probleemide ärahoidmiseks põhjalikku raviskeemi ülevaatust kliinilise proviisori poolt, kuid praegu on abi riiklikult kättesaadav vaid oma ravimiprobleemidega haiglasse sattunud patsientidele,“ lisas proviisor ja OÜ Raviminõustamine asutaja Silja Nellis.
Ravimite kasutamise hindamine tähendab täpsemalt patsiendi ravimite liigendatud ülevaatust, mille eesmärgiks on soodustada tema ravimite kasutamist ja parandada tema tervist, tuvastada ravimite kasutamisega seotud probleeme ja anda soovitusi. Teistes riikides osutavad ravimite kasutamise hindamise teenust peamiselt proviisorid. Eesti üldapteekides viidi 2019-2021. aastal Tartu Ülikooli eestvedamisel läbi pilootuuring, mille tulemusena leiti, et 85 protsenti osalenud hulgiravimikasutajatel esines oma ravimite võtmisel probleeme. Ühtlasi on Tartu Ülikoolis juba 2020. aastal alustanud kliinilise farmaatsia täiendusõppe programm, et pakkuda proviisoritele erialast täiendust keerukate raviskeemide iseseisvaks hindamiseks.
Silja Nellis sõnas, et viie või enama ravimi samaaegse kasutamisega võivad kaasneda mitmed riskid. „Eakatel hulgiravimikasutajatel esineb teistest sagedamini geriaatrilisi sündroome nagu vanadushaprus, kukkumised, dementsus ja kognitiivse funktsiooni langus. Nad kogevad tihti erinevaid ravimite koos- ja kõrvaltoimeid, mille raviks määratakse teinekord jällegi uusi ravimeid,“ selgitas Nellis.
Vigu ravimite määramisel, väljakirjutamisel või apteegist väljastamisel tekib samuti kõige sagedamini just siis, kui patsiendil on raviskeemis ravimeid palju – mida rohkem ravimeid, seda sagedamini. „Ühe-aastase jälgimisperioodi jooksul kogevad taolisi ravimivigu vähemalt korra 30 protsenti viit või rohkemat ravimit kasutavatest patsientidest. Kui ravimite arv raviskeemis tõuseb aga kümneni või kõrgemale, on ravimivea esinemise tõenäosus ühe aasta jooksul juba 47 protsenti,“ rääkis Tuula.
Ka ravisoostumus ehk patsiendi nõusolek ja tahe arsti määratud ettekirjutusi täita on üldiselt madal ning on teada, et ligi 55 protsenti hulgiravimikasutajatest ei järgi oma raviskeemi õigesti. „See aga võib oluliselt langetada ravi tulemuslikkust ja ohutust ning on nii inimesele endale kui tervishoiusüsteemile koormav ja kulukas probleem,“ ütles Tuula. „Ravisoostumust uuritakse üldiselt patsientide hulgas ravijärgimuse küsimustike abil, mis eeldab patsiendi enda kõrget teadlikkust tema ravimite korrektsest kasutamisest. Seega võib arvata, et tegelik ravijärgimatute osakaal on hulgiravimikasutajate hulgas veelgi kõrgem.“
Illustratiivne FOTO: Jp Hionv
