Mis on vererõhk?
Vererõhk on jõud, millega veri surub vastu veresoonte seinu, kui süda pumpab seda kehasse. See on oluline näitaja, mis kajastab südame ja veresoonte tööd ning üldist tervist. Vererõhu mõõtmisel saadakse kaks arvu:
- Süstoolne rõhk (ülemine arv): Näitab rõhku arterites südamelöögi ajal.
- Diastoolne rõhk (alumine arv): Näitab rõhku arterites südame lõdvestumise ajal.
Kuidas vererõhku õigesti mõõta?
- Valmistu mõõtmiseks:
- Ära söö ega joo kohvi vähemalt 30 minutit enne mõõtmist.
- Ära suitseta enne mõõtmist.
- Istu rahulikult 5 minutit enne mõõtmist.
- Mõõtmise ajal:
- Istu sirgelt, toetades selga ja jalgu. Jalad ei tohiks olla risti.
- Aseta vererõhuaparaadi mansett õlavarrele südame kõrgusele.
- Ära räägi ega liigu mõõtmise ajal.
- Mõõda vererõhku vähemalt kaks korda ja võta nende keskmine.
- Parim aeg mõõtmiseks:
- Mõõda vererõhku hommikul enne ravimite võtmist ja õhtul enne magamaminekut.
Millest vererõhk sõltub?
Vererõhk võib varieeruda paljude tegurite mõjul, näiteks:
- Geneetika: Mõnel inimesel on pärilik eelsoodumus kõrge või madala vererõhu tekkeks.
- Elustiil: Toitumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja alkoholi tarbimine mõjutavad vererõhku.
- Vanus: Vererõhk kipub vanusega tõusma, kuna veresooned kaotavad elastsust.
- Stress: Emotsionaalne pinge võib ajutiselt vererõhku tõsta.
- Kaal: Ülekaalulisus suurendab südamele ja veresoontele avaldatavat koormust.
- Haigused ja ravimid: Teatud haigused (nt neeruhaigused) ja ravimid (nt dekongestandid) võivad vererõhku mõjutada.
Mis on hea, normaalne ja halb vererõhk?
- Ideaalne vererõhk: Alla 120/80 mmHg.
- Normaalne vererõhk: 120–129 / alla 80 mmHg.
- Kõrge normaalne vererõhk: 130–139 / 80–89 mmHg.
- 1. astme kõrge vererõhk: 130–139 / 80–89 mmHg.
- 2. astme kõrge vererõhk: 140 ja enam / 90 ja enam mmHg.
- Madal vererõhk: Alla 90/60 mmHg.
Kas madal vererõhk on hea või halb?
- Hea: Kui madal vererõhk ei põhjusta sümptomeid, on see sageli tervislik ja vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski.
- Halb: Kui madal vererõhk põhjustab sümptomeid nagu pearinglus, minestamine, iiveldus või väsimus, võib see viidata terviseprobleemidele (nt dehüdratsioon, verekaotus või hormonaalne tasakaalutus) ja vajab arsti tähelepanu.
Kas kõrge vererõhk on hea või halb?
Kõrge vererõhk ehk hüpertensioon on ohtlik, kuna see suurendab südamehaiguste, insuldi, neeruhaiguste ja teiste terviseprobleemide riski. See on sageli “vaikne” seisund, mis ei põhjusta sümptomeid, kuid võib pikaajaliselt kahjustada veresooni ja elundeid.
Kuidas ravida kõrget vererõhku?
- Elustiilimuutused:
- Toitumine: Järgida tervislikku toitumist, vähendades soola (alla 5 g päevas) ja suurendades köögiviljade, puuviljade ja täisteratoodete tarbimist.
- Füüsiline aktiivsus: Vähemalt 30 minutit mõõdukat treeningut enamikel nädalapäevadel.
- Kaalulangus: Kui oled ülekaaluline, aitab kaalukaotus langetada vererõhku.
- Stressi vähendamine: Meditatsioon, jooga või lõõgastusharjutused võivad aidata.
- Ravimid: Kui elustiilimuutustest ei piisa, võib arst määrata ravimeid, nagu:
- Diureetikumid
- AKE-inhibiitorid
- Kaltsiumikanali blokaatorid
- Beeta-blokaatorid
- Regulaarne jälgimine: Vererõhku tuleb pidevalt jälgida, et tagada ravi efektiivsus.
Kas kõrge vererõhk on päritav?
Jah, kõrgel vererõhul on tugev geneetiline komponent. Kui sinu peres esineb hüpertensiooni, on sul suurem risk seda ise kogeda. Siiski saab riski vähendada tervisliku elustiili ja regulaarse tervisekontrolliga.
Kokkuvõte
Vererõhk on oluline tervise näitaja, mida tuleb jälgida. Hea vererõhk jääb alla 120/80 mmHg. Madal vererõhk on sageli tervislik, kui sellega ei kaasne sümptomeid, kuid kõrge vererõhk on ohtlik ja vajab tähelepanu. Õige toitumise, liikumise ja vajadusel ravimite abil saab vererõhku hoida kontrolli all ning vähendada sellega seotud terviseriske.
