Soome tolli tollikontrolli osakonna juhataja Sami Rakshit nendib, et Vene meedia info USA tehnoloogia ja eriti mikrokiipide ulatuslikust ekspordist Soome kaudu Venemaale ei ole üllatav, kui teave tõele vastab. Rakshit ütleb Iltalehtile, et kuulis sõltumatuks peetava Vene väljaande Insider väidetest teisipäeval.
Insideri andmetel on USA ettevõtete mikrokiipe ja elektroonikat vaatamata sanktsioonidele jõudnud läbi EL-i riikide Venemaale sadade miljonite eest. Meedia teatel on Ameerika tehnoloogiagigantide Texas Instruments and Analog Devices mikrokiibid eksporditud Venemaale lääneriikide kaudu ning need on läinud Venemaa sõjatööstuse vajaduste katmiseks. Osasid on kasutatud muu hulgas rakettide, droonide, sondide ja termokaamerate jaoks.
„Ma tean, et Venemaa tolliandmeid kasutatakse praegu üsna laialdaselt nii uurimistööks kui ka meedias,” räägib Rakshit.
Ta rõhutab, et Soomes on asja kohta teada nii vähe üksikasju, et seda on raske kommenteerida. Rakshiti sõnul saab toll ehk täpsemate üksikasjade olemasolul välja selgitada, mis transpordiga on tegu. Kui tegemist on Soomes registreeritud ettevõtetega, siis see muudab tolli töö veidi lihtsamaks.
See, et see on Soomest Venemaale jõudnud, ei tähenda, et kaup oleks üheski Soome punktis olnud tollivormistuses. Praktikas võib see olla lihtsalt Soomet läbiv kaup teisest riigist, kus Soome on olnud vaid transiidikoht, ütleb Rakshit.
Ta toob ka näite, kuidas välismaalt imporditud toode võib tulla läbi Soome ja olla Soomes vaadeldav kaubatransiidina, Venemaal aga registreeritakse see Soomes toodetuna. See võib olla võimalik nn ekspordidokumentide kelmuse abil. Sel juhul esitatakse Soomes tollile ekspordipaberid, mille järgi on kaup teel näiteks Kesk-Aasiasse Kasahstani.
Esiteks on meile esitatud ühed dokumendid. Siis teised dokumendid Vene poolel, mille järgi tuleb kaup Soomest. Venemaa tollistatistika näitab siis, et kaup on tulnud Soomest, märgib Rakshit.
Rakshiti sõnul on Soome toll tabanud ka mitmeid ekspordidokumentide pettuses kahtlustatavaid ning kurjategijad on kohtus juba kuriteos süüdi mõistetud.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on sanktsioonidest kõrvalehoidmise katsete arv sõna otseses mõttes plahvatuslikult kasvanud ja nendega tegeleb toll iga päev. Rakshit ütleb, et alates sõja algusest on toll algatanud üle 500 eeluurimise Venemaale eksporditavate kaupadega seotud kuritegude kohta.
Enne sõda avastati 2–5 sellist kuritegu aastas, ütleb Rakshit.
Populaarsed sanktsioonide-vastased salakaubad on olnud erinevad luksuskaubad ja -tehnoloogia, nagu nutitelefonid, arvutid ja serverid.
Rahvusvaheliste sanktsioonide eksperdi ja Solid Plan Consultingu tegevjuhi Aleksi Pursiaineni arvates on sanktsioonidest kõrvalehoidumise info väga murettekitav. Ta rõhutab, et Insideri info põhjal on ilmselt väga raske välja selgitada, kas Soomest Venemaale sattunud toodete suhtes kehtisid ekspordi hetkel sanktsioonid. Sõja ajal lisati EL-i embargo nimekirja pidevalt erinevaid tooteid.
Paljud neist toodetest oleks täna ilmselt keelatud. Aga kas need olid seda eelmise aasta mais, seda ilma täpsema infota öelda ei saa, ütleb ta.
Pursiainen on endine välisministeeriumi juhtiv sanktsioonide jurist ja töötas välisministeeriumis, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi poolsaare okupeeris. Pursiainen juhib tähelepanu, et Venemaa kaitsetööstusele mõeldud kauba eksport on olnud keelatud pikka aega.
Nende valduses olevate andmete järgi on Soome Texas Instrumenti kiipide ekspordi arvult neljandal kohal, räägib Pursiainen Insideri infost.
Ka välisministeeriumi sanktsioonide tiimi juht Pia Sarivaara peab võimalikuks, et Venemaa meedias mainitud tooted ei kuulunud ekspordi hetkel veel EL-i sanktsioonide alla. Põhjalikumalt laiendati sanktsioone mikroskeemide osas alles möödunud aasta oktoobris-novembris.
Sarivaara sõnul ei olnud välisministeeriumil teavet kõnealuse juhtumi ega sellega seotud ettevõtete kohta, enne kui Insider oma teabe avaldas.
Sarivaara nendib, et välisministeeriumi hinnangul toimib Soomes sanktsioonide alla kuuluvate toodete ekspordikeelu kontroll hästi. Ta rõhutab, et Soome kehtestab EL-i sanktsioonid kompromissideta ja täies mahus. Keskne järelevalveasutus on toll.
Väljakutsed on sageli seotud toodete reekspordiga kolmandatest riikidest ja lõpptarbija määramisega, kui tooteid müüakse kolmandatesse riikidesse, märgib Sarivaara.
Kaitsepolitsei (Supo) eriuurija Lotta Hakala ütleb, et Soome ettevõtetel on erinevates valdkondades palju oskusteavet ja kõrgtehnoloogiat, mis pakuvad Venemaale huvi ründesõjast tingitud materjalipuuduses ja võib olla varjatud hangete sihtmärgiks. Lisaks on Soomel oma asukoha tõttu olnud palju eksporti Venemaale ja piiriülene liiklus on olnud tihe.
Venemaa meetodid ekspordipiirangutest kõrvalehoidmiseks on mitmekesised. Muuhulgas üritatakse pikkade tarneahelatega ja kolmandaid riike kasutades päris ostjat varjata, räägib Hakala.
Tema sõnul saab Venemaa materjalihankeks kasutada nii üksikuid ettevõtteid kui ka hankevõrgustikke, mille kaudu suunab Venemaale vajaliku tehnoloogia. Hangetel ei pruugi alati olla selget seost Venemaaga.
Pia Sarivaara sõnul on välisministeeriumile teada, et Venemaa püüab sanktsioonidest aktiivselt mööda hiilida mitmel viisil, kasutades näiteks EL-i riikides ja kolmandates riikides tegutsevaid ettevõtteid.
Sanktsioonidest kõrvalehoidmist on koostöös võimudega arutatud juba eelmise aasta sügisest, ütleb ta.
Supo esindaja Hakala nendib, et sanktsioonid avaldavad Venemaal juba mitmes sektoris mõju ja näiteks tehnoloogiasektorile vajalikke detaile napib. Sel põhjusel püütakse ka sanktsioonidest mööda hiilida.
Sarivaara ja tolli esindaja Rakshit rõhutavad mõlemad, et Soome ettevõtetel on sanktsioonidest kõrvalehoidmise tõkestamisel võtmeroll.
Ametivõimud sekkuvad juhtumitesse, mille kohta nad saavad teavet. Vastutus lasub eelkõige ettevõtetel, kelle puhul on oluline mõista, et sanktsioonide rikkumine on kriminaalseadustikus karistatava tegevusena määratletud tegevus ning karistusi saab määrata ka sanktsioonidest kõrvalehoidumise alusel, ütleb Sarivaara.
