„Kehtiva seaduse kohasel võib korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust. Seadusemuudatuse kohaselt on uue korteriomandi loomiseks nüüd aga vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe,“ kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi veebruaris jõustuvat korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatust.
Mardi sõnul on tegemist oodatud seadusemuudatustega, millest paljud tulenevad praktikast. „Seadusemuudatuste eesmärk on lahendada korteriomandit ja korteriühistut ning piiratud asjaõiguste lõpetamist üldisemalt puudutavad aktuaalsemad probleemid,“ rääkis ta.
Kõnealune muudatus on kantud kurikuulsast Tallinnas asuva Liivalaia 5 korterelamu juhtumist, kus üks omand jagati paljudeks korteriomanditeks. „See puudutab olukorda, kus olemasolev korteriomand jagatakse mitmeks korteriomandiks. Kui senini oli vajalik vaid asjassepuutuvate korteriomanike nõusolek, siis seadusemuudatuse kohaselt oleks vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, kuna korteriomandite arv on korteriomanike kokkuleppe oluline osa,“ selgitas Mardi.
Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. „Oluline on veel märkida, et igale eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs. See nõue tähendab, et iga elu- või mitteeluruumini peab olema võimalik pääseda kas otse väljast avalikult kasutatavalt teelt või kõigi korteriomanike kaasomandis olevast trepikojast. Servituudi kaudu juurdepääs läbi teise korteriomandi ei ole selle nõude täitmiseks piisav,” rõhutas Mardi.
Muudatused peaks paljudel juhtudel muutma seaduse sõnastust selgemaks ja vähendama mõistete mitmetähenduslikkust. „Mida selgem ja arusaadavam on seaduse sõnastus, seda kergem on korteriühistute igapäevaelu praktikas sellest lähtuda,“ rõhutas EKÜL õigusosakonna juhataja.
