Ema! Anna andeks, et sündisin.
Et ma Sinu elu häirisin.
Ma ju ei tahtnud, et nii juhtuks.
Et ma osutun üleliigseks, ma ei teadnud seda…
Ema! Mul on nii kahju, et ma ei osutunud Su lemmikuks.
Ma olengi kuidagi teistsugune.
Juba sünnist saadik õnnetu saatusega määratud olema.
Ma olen justkui võõras siin maailmas.
Ema! Ma ei arva, et oleksid teinud pattu.
Ma armastan Sind sellisena nagu oled.
Ja ema, ma ei solvaks Sind mitte kunagi.
Emake! Ma tahan Sinu juurde! Koju!
Ema! Anna andeks, et sündisin.
Ema! Anna andeks, et olin Sulle koormaks.
Ema! Ma ei süüdista Sind.
Ma lihtsalt olen väsinud elamast SINUTA….
