1. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõust
Esitaja: riigisekretär Keit Kasemets ja kaitseminister Hanno Pevkur
Uue seaduse eesmärk on koondada senised killustatud kriisiregulatsioonid ühtseks ja selgeks raamistikuks, mis katab nii tsiviil- kui ka riigikaitselisi kriise.
Kasutusele võetakse tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondnimetus „kriisiolukord“ ning seniseid riigikaitseülesandeid, ülesandeid hädaolukorras ja elutähtsaid teenuseid ühendav termin „püsiv kriisiülesanne“. Senised erikorrad nagu „hädaolukord“ ja „kõrgendatud kaitsevalmidus“ kaovad
Püsiva kriisiülesandega asutused osalevad planeerimisprotsessis ja peavad tagama toimepidevuse, st mõtlema läbi personali kriisirollid, kriisi lahendamiseks või mõjude leevendamiseks vajalike vahendite-varude olemasolu ja maandama riske. Selgemad ootused ja ülesanded seatakse kriisi lahendajatele: valitsusele, ametiasutustele, KOV-idele ning elutähtsa teenuse osutajateledele. KOV-idel tuleb kriisiolukorras keskenduda ennekõike elutähtsate teenuste tagamisele (veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte, teede korrashoid), oma territooriumil evakuatsioonikohtade määramisele ja kasutuselevõtmisele ning ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisele (sh toidu ja joogivee võimaldamisele) ning olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumisele.
Sõjalise riigikaitse vaates paraneb riigi suutlikkus reageerida vahetule ohule. Kaitseväele antakse kriisiolukorra ajal õigus anda korraldusi ning kohaldada täpsemalt määratletud piiravaid meetmeid.
Oluline muudatus puudutab ka reservväge – tagamaks Eesti riigi kaitsevõime, rõhutatakse vajadust võitlusvõimelise reservväe säilitamiseks. Seetõttu lepitakse kokku reservväelaste erinevad kriisirollid, et vältida olukorda, kus püsiva kriisiülesandega ametikohad ja sõjaaja ametikohad on omavahel vastuolus.
Seadus on valminud riigikantselei juhtimisel mitmete asutuste koostöös.
2. Andmepõhise aruandluse arenduste prioriteedi tõstmisest ja jätkuarenduste rahastusest
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Riigiasutused koguvad ettevõtetelt üle 400 aruande, mille täitmiseks tuleb esitada enam kui 60 000 andmevälja. See on ettevõtjatele märkimisväärne aja- ja rahaline kulu, kuna sageli küsivad asutused samu andmeid. Probleemi lahendamiseks koordineerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andmepõhise aruandluse juhtrühma tööd, kuhu kuulub 22 riigiasutust.
Juhtrühma eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ning kaardistada ja standardiseerida riigi poolt kogutavat aruandlusandmeid. Ettevõtjate nõukoja ettepanekutest on 27 otseselt seotud andmepõhise aruandluse lihtsustamisega. Juhtrühma eesmärk on eemaldada dubleerivad ja ebavajalikud andmeväljad ning lihtsustada aruandluse protsesse.
3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõust
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Valitsuse liikmed arutavad seaduse eelnõu, millega laiendatakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) meretranspordile, täpsustatakse enampakkumistulude kasutamise tingimusi, kaotatakse tasuta heitkoguse ühikud lennundussektoris ning kehtestatakse kohustus jälgida ka muid lennunduse heitmeid peale süsinikdioksiidi.
4. Julgeolekuolukorrast
Esitaja: peaminister Kristen Michal
Valitsuse liikmed arutavad julgeolekuga seotud küsimusi.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Loe teisi uudiseid SIIT
