Valitsus kiitis heaks rahvusvahelised põhimõtted töökeskkonnas vägivalla tõkestamiseksValitsus kinnitas seaduseelnõu, millega ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon. Sellega lubab Eesti austada, mõista ja soodustada igaühe õigust vägivalla ja ahistamise vabale töömaailmale.
Konventsioon on esimene rahvusvaheline dokument, milles kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks. Sellega soovitakse tagada igaühe õigus töömaailmale, kus ei ole vägivalda ega ahistamist, sealhulgas soolist.
„Töömaailmas esineval vägivallal ja ahistamisel võivad olla tõsised tagajärjed inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele, samuti võivad need kaasa tuua majanduslikku kahju ja seada ohtu võrdsete võimaluste kehtimise,“ sõnas välisminister Margus Tsahkna. „Konventsiooni ratifitseerimisega näitab Eesti selgelt, et austame igaühe õigust vägivallast ja ahistamisest vabale töömaailmale ning tagame selle ka seadustega.“
„Inimestel peab olema ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Vägivalla- ja ahistamisjuhtumite füüsilised ja psühholoogilised tagajärjed võivad olla äärmiselt tõsised nii üksikisiku, organisatsiooni kui ka ühiskonna jaoks. Nii nagu ei tohiks vägivallal olla ruumi mitte ühelgi juhul inimeste eraelus, ei tohiks seda olla ka töökeskkonnas. Eesti õigusruum ei luba seda juba praegu, ent konventsiooni ratifitseerimisega ütleb riik ka rahvusvahelisel tasemel selgelt välja, et ahistamine ja vägivald ei ole Eestis aktsepteeritav ning et meil tuleb teha kõik endast olenev selle kaotamiseks,“ ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Statistikaameti 2021. aasta tööelu-uuringust selgus, et viimase 12 kuu jooksul oli rünnakuid või vägivaldset kohtlemist töökohal kogenud 5800 töötajat, kellest ligikaudu 60% olid naised. Lisaks viis Statistikaamet 2022. aastal esimest korda läbi suhteuuringu, mille kohaselt oli töökeskkonnas seksuaalset ahistamist kogenud 33% küsitletud naistest ning 17% meestest.
Eesti õigus vastab konventsioonis esitatud põhimõtetele ning konventsiooni ratifitseerimine ei too kaasa vajadust õigusaktide muutmiseks. Isikute kaitse tuleneb põhiseadusest, karistusseadustikust, ohvriabi seadusest, soolise võrdõiguslikkuse seadusest, võrdse kohtlemise seadusest, töölepingu seadusest ja töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning samuti vastavad arengukavad ja strateegiad tagavad võrdse kohtlemise töömaailmas ning kaitse ahistamise ja vägivalla vastu. Küll aga eeldab konventsiooni ratifitseerimine teemaga edasi tegelemist ning järjepidevalt osapoolte teadlikkuse suurendamist.
Konventsioon jõustub Eesti suhtes 12 kuud pärast ratifitseerimiskirja registreerimist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peadirektori juures.
Konventsiooniga saab tutvuda Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni veebilehel.
