Täna, 11. veebruaril pidas välisminister Margus Tsahkna Riigikogus Eesti välispoliitika aastakõne, milles andis ülevaate Eesti välispoliitika peamistest tegevussuundadest ja eesmärkidest.
Välisminister märkis, et reeglitel põhinev maailmakord on üha suureneva surve all, autokraatiad koguvad jõudu ja koonduvad ning demokraatlike ühiskondade sisse ja demokraatlike riikide vahele püütakse lüüa kiile, olemasolevaid vastuolusid võimendada ja väärtuspõhimõtteid alavääristada.
„Selle valguses peab demokraatlik maailm eneselt küsima – kas laseme ohtudel kasvada, kuni on liiga hilja, nagu seda tehti 1930ndate aastate lõpus, või koondume otsustavalt oma väärtuste kaitsele,“ ütles Tsahkna.
„Alles see oli, mil paljud Euroopa liidrid ütlesid, et oleks pidanud Balti riike kuulama, kui me idas kasvava agressiooniohu eest hoiatasime. Täna ütleme: kuulake meid ka nüüd. Kaalul pole rohkem ega vähem kui meie kõigi vabadus; selle hoidmine eeldab võitu Ukrainas, agressiivse Venemaa pikaajalist ohjeldamist, liitlassuhete tugevdamist ning enesekindlamat Euroopat,“ sõnas välisminister.
Tsahkna sõnul pole Putin oma eesmärke muutnud ja soovib endiselt nii kogu Ukraina allutamist kui ka Euroopa julgeoleku põhimõttelist ümberkorraldamist. Ta rõhutas, et keegi ei soovi rahu rohkem kui ukrainlased, kuid rahu peab olema õiglane ja püsiv.
„Õiglane rahu lähtub rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõttest. Õiglane rahu tähendab sedagi, et kuriteod saavad karistuse ja kahjud korvatud,“ ütles Tsahkna ja lisas, et rahu püsimiseks tuleb kindlustada ka Ukraina julgeolek, majanduslik jätkusuutlikkus ja poliitiline stabiilsus ning Euroopas ei ole paremat julgeolekugarantiid kui kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu.
„Naiivne on loota, et rahu on võimalik saavutada vaid sellest rääkides, või – veel hullem – agressorit teiste rahvaste vabadusega toites. Rahu saab tulla vaid läbi tugevuse. Selleks tuleb kindlustada Ukrainale jõupositsioon ja tõestada, et Lääs pole oma kursilt kõrvale kaldumas,“ sõnas minister.
Tsahkna ütles kõnes, et Eesti on vedanud ja veab edaspidigi eest Ukraina abistamist ja agressiooni hinna tõstmist. Venemaa agressiooni peatamiseks tuleb lõpetada energiaimport Venemaalt, kehtestada tollitariifid kaupadele, mida ei saa lisada sanktsiooninimekirja, heidutada Venemaa varilaevastikku ning anda uus hoog agressorriigile kuuluvate külmutatud varade kasutuselevõtule.
„Venemaa jaoks agressiooni hinna tõstmisel on olnud liiga palju ettevaatlikkust ja pelglikkust. Karta ei tohi mitte agressori kaotust, vaid agressiooni õnnestumist. Ohtlik aeg nõuab otsustavamat tegutsemist,“ lausus Tsahkna.
Välisministri sõnul tuleb meeles pidada, et Venemaa jääb tõsiseks ja pikaajaliseks ohuallikaks, mistõttu peavad nii NATO kui Euroopa Liit kujundama vastavalt ka oma Venemaa ohjeldamise poliitika ning sanktsioonid ja tema rahvusvaheline isoleerimine peavad jätkuma, kuni Venemaa on lõpetanud agressiooni ja hüvitanud tekitatud kahju.
Rääkides transatlantilistest suhtest, märkis Tsahkna, et 21. sajandi väljakutsetega edukalt toime tulemiseks on nii Euroopa kui Põhja-Ameerika jaoks vajalik hoida lähedast liitlassuhet.
Välisministri sõnul on aga viimasel ajal muutunud eriti tugevaks Põhjala ja Balti riikide koostöö, samuti on Eesti jaoks tähtis kasutada ära formaate, mis teisi liitlasi meie regiooniga seovad – näiteks Ühendkuningriigi juhitud JEF ja Läänemeremaade Nõukogu.
Välisminister peatus kõnes ka Lähis-Idal, öeldes, et hiljuti saavutatud vaherahukokkulepe Iisraeli ja Hamasi vahel, Iraani ja tema toetatud terroriorganisatsioonide märkimisväärne nõrgestamine, samuti võimalus uuele algusele Süürias ja Liibanoni uute võimude ametisse astumine annavad lootust paremale homsele, kuid selleni jõudmiseks peavad pingutama nii regiooni riigid ise kui kogu rahvusvaheline kogukond.
„Eesti on Lähis-Ida küsimustes olnud järjepidev, toetades inimkannatuste leevendamist ning rahvusvahelisest õigusest lähtudes kahe riigi lahendust,“ sõnas Tsahkna.
Minister rõhutas kõnes ka, et Euroopal on vaja enesekindlamat Hiina-poliitikat. „Nüüd, mil Hiina on muutunud Venemaa agressiooni otsustavaks võimaldajaks, on Eesti jaoks selge ka vajadus Euroopa Liidu Hiina-poliitika ümber mõtestada, asetades rõhu tugevamalt Hiinale kui rivaalile ja konkurendile,“ sõnas minister.
Peatudes Euroopa Liidu laienemise juures, tõi Tsahkna välja Armeenia, Ukraina ja Moldova edusammud ja nimetas laienemist üheks mõjukamaks tööriistaks, mis ELi käes on, sest see toob kasu nii liikmesriikidele kui kogu Euroopale. Samal ajal on Gruusia võimud kahetsusväärselt tõestanud, et EL-i laienemisele on võimalik anda ka tagasikäik.
„Eesti julgeolek ja heaolu eeldavad aktiivset välispoliitikat, mille jalajälg ei saa enam ammu piirduda vaid meie vahetu regiooni või isegi kogu Euroopaga,“ ütles minister. Ta rõhutas Eesti 45 suursaatkonna ja ligi 200 aukonsuli määratut rolli Eesti julgeoleku- ja majandushuvide edendamisel ning võõrsil hätta sattunud kodanike abistamisel.
„Vaid umbes 0,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust kulutav välisteenistus toob ühiskonnale nii julgeoleku kui ka majanduskasvu mõttes kaugelt enam tuluna tagasi,“ sõnas Tsahkna. „Praegusel ajal ei tule välispoliitika kärpimine kõne alla, peame selle asemel olema senisest hoopis veelgi aktiivsemad.“
Lõpetuseks sõnas välisminister, et Eestil on olnud ohtude eest hoiatades ja kindlameelsusele üles kutsudes õigus ning välismaal on Eesti oma asja ajamisel näidanud välja ühtsust. „See ühtsus ja põhimõttekindlus peavad säilima, et neist keerulistest aegadest riigi ja rahvana tervelt ja tugevamalt läbi tulla,“ ütles Tsahkna.
