Täna, 24. jaanuaril toimus Tallinna Siselinna kalmistul Jaan Poska 158. sünniaastapäeva puhul mälestustseremoonia, kus välisminister Margus Tsahkna pidas kõne Eesti iseseisvumisel otsustavat rolli mänginud endise välisministri ja Tallinna linnapea auks. Ühtlasi asetasid välisminister Tsahkna, abilinnapea Tiit Terik, linnavolikogu esinaine Maris Sild ja Jaan Poska fondi esindajad hauale pärjad. Diplomaat Jaan Poskat olid meenutama tulnud ka välisministeeriumi noored teenistujad.
Tsahkna sõnas, et Jaan Poska on eelkõige tuntud Tartu rahuläbirääkimiste Eesti-poolse juhina, kuid tema töö iseseisva Eesti nimel on hulga pikem ja mitmekesisem. „Jaan Poska oli Eesti riigi arhitekt ja looja selle kõige vahetumas ja sügavamas tähenduses. Olles rahu sõlmija, teadis Poska väga hästi, et rahu tuleb osata hoida, kuna vabadus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,“ sõnas välisminister Margus Tsahkna.
2020. aastal alustas välisministeerium traditsiooni, millega tunnustatakse Jaan Poska medaliga isikuid, kellel on silmapaistvad teened Tartu rahulepingu põhimõtete kaitsmisel maailmas. Esimesed medalid said vabadusvõitlejad Enn Tarto ja Mart Niklus, kes kirjutasid 1979. aastal alla Balti apellile, milles nõuti Balti riikide annekteerimise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut. 2021. aastal pälvisid tunnustuse Tunne Kelam ja Poska muuseum (Sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond). Möödunud aastal pälvisid tunnustuse postuumselt Heino Ainso, tema abikaasa Sirje Okas Ainso, Juta Ristsoo ja Urmas Wompa. Laureaadid säilitasid ja arendasid Eesti poliitikat ja kultuuri eksiilis ning olid aktiivsed liikmed organisatsioonis Balti apell ÜRO-le (BATUN). Jaan Poska medal antakse neljandat korda üle Tartu rahu 104. aastapäeva pidulikul vastuvõtul Tallinnas Lillepaviljonis 2. veebruaril.
