Välisminister Liimets välisasjade nõukogul: Venemaa peab Ukrainas hävitatu ise üles ehitama
Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 11. aprillil Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Luxembourgis, kus olid põhiteemadena arutlusel Venemaa sõda Ukraina vastu, Ukraina aitamine ja ELi strateegia Global Gateway.
Välisasjade nõukogule eelnes ELi välisministrite ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Karim Khani kohtumine, kus räägiti Ukrainas toimepandud sõja- ja inimsusevastaste kuritegude uurimisest. Kohtumisel osales video teel ka Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova. „Praegu on tähtis dokumenteerida Vene vägede Ukrainas sooritatud kuriteod ja koguda nende kohta võimalikult palju tõendusmaterjali. Selle juures oli väga oluline Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kiire otsus alustada uurimist. Venemaa sõjaväelased, ametnikud ja riigijuhid tuleb võtta tsiviilisikute piinamise ja tapmise ning kogu Ukrainas nähtava vägivalla ja julmuse eest vastutusele nii kiiresti kui võimalik,“ sõnas Liimets.
Välisminister rõhutas, et ELis tuleb jätkata ühiselt ja karmilt Venemaa survestamist, et riik lõpetaks sõja Ukraina vastu. „Venemaa peab enda põhjustatud hävingu ja kannatuste eest vastutust kandma. Eesti on teinud ettepaneku kehtestada piirangud Venemaa riigieelarve peamistele sissetulekuallikatele, eelkõige nafta ja gaasi impordile. Samuti tuleks külmutada osa Venemaa energiakandjate eest makstavast rahast tinghoiukontole, mida saaks tulevikus Ukrainas kasutada sõjas kahjustatu ülesehitamiseks. Peame leidma ka võimalused juba külmutatud Venemaa varade kasutamiseks samal eesmärgil,“ ütles Liimets. „Toetame ka veelgi enamate Venemaa pankade väljalülitamist SWIFT-süsteemist,“ lisas välisminister.
ELi strateegiast Global Gatewayst rääkides tõi välisminister välja, et ühendatus on geopoliitiliselt oluline ja selle kaudu saab Euroopa aidata Ukrainat pärast sõda üles ehitada. Global Gateway algatuse eesmärk on edendada kvaliteetseid ja kestlikke taristuprojekte, juhindudes usaldusväärse ühendatuse põhimõtetest.
Liimets toonitas nõukogul, et jätkuv tugev toetus Ukrainale on väga oluline. „Ukrainat tuleb kiirkorras abistada praegu kõige olulisema kaitsevarustusega, et aidata Ukrainal sõda võita. Eesti jätkab ka Ukraina toetamist humanitaarabiga, et vähendada sõjas inimkannatusi, ja peame tähtsaks kiiret edasiminekut Ukraina ELi liitumisperspektiiviga.
Välisasjade nõukogul olid lisaks põhiteemadele arutlusel ka Lääne-Balkan ning olukord Malis ja Liibüas.
