Inimesed, kelle tervis ei võimalda neid koroonaviiruse vastu vaktsineerida, saavad ühiskonnaelust osa ainult kallite testide abil, kuna sotsiaalministeeriumi hinnangul neid ilma testimata kohvikusse või kudumisringi lubada ei või. Ehkki ministeeriumi kinnitusel hakatakse neile lähiajal tasuta testimist pakkuma, leiab õiguskantsleri kantselei, et riik kohtleb selliseid inimesi ebavõrdselt.
Veebilehel vaktsineeri.ee seisab, et vaktsineerides kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. “Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad,” sedastab terviseameti loodud leht. Sarnaseid sõnumeid annab riik ka mujal internetis, sellest on rääkinud ka vaktsineerimisjuht Marek Seer.
Aga piiranguid seades on poliitikud ja ametnikud need inimesed ära unustanud. Kohvikusse, kinno ja kudumisringi pääseb see, kellel on ette näidata QR-kood. Niisuguse koodi saab teatavasti vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või testitud inimene. Pidevale testimisele võib aga kuluda sadu eurosid kuus.
Sestap pöörduski õiguskantsleri kantselei sotsiaalministeeriumi poole ja kirjeldas mitut inimest, kes oma murele lahendust otsivad. Arst ei luba neil vaktsineerida, kuid ühiskonnaelust tahaks need inimesed ikkagi osa saada.
Perearsti ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme Marje Oona hinnangul ei tohiks selliseid inimesi kuigi palju olla.
“Ma arvan, et see on pigem kahekohaline number inimesi,” pakkus Oona. “Ja kui on tõesti teadaolev allergia ühe vaktsiini komponendile, siis saab ju kaaluda, meil on võimalik valida kolme vaktsiini vahel. Ja võimalik, et sobib mõni teine,” lisas ta.
<
Oona selgitas, et peamiselt võibki vaktsineerimist takistada allergia. “Näiteks Pfizeri ja Moderna vaktsiinide koostises on antigeeni kodeeriv nukleiinhape, mis on ümbritsetud rasvatilgaga,” ütles ta ning lisas, et allergilise reaktsiooni võib tekitada midagi selles rasvatilgas. Ta lisas, et see on väga harv.
Oona märkis, et enne vaktsineerimise keelamist tasub perearstil nõu pidada ka erialaarstidega ja uurida, ehk sobib inimesele paremini mõni teine vaktsiin.
“Ja liigub ka väga palju juttusid selliste ebatõeste vastunäidustuste kohta, mis koha kindlasti ei ole COVID-19 vaktsiinide vastunäidustused,” ütles Oona.
Nii näiteks võidakse arvata, et koroonavaktsiin ei sobi immuunpuudulikkusega inimestele. Oona ütles, et tegelikult võivad nad hoopis kolme vaktsiinidoosi vajada.
“Immuunpuudulikele ei sobi teatud kindlat tüüpi vaktsiinid. Neid nimetatakse elus nõrgestatud vaktsiinideks, näiteks tuulerõugete vaktsiin või reisijatele vajalik kollapalaviku vaktsiin,” selgitas Oona. “Aga COVID-19 vaktsiinid ei ole elus nõrgestatud vaktsiinid ning need on immuunpuudulikele tegelikult soovitatud,” täpsustas ta.
Testima hakkavad ka perearstid
Siiski on inimesi, kellele koroonavaktsiin ei sobi, kuid nemadki soovivad käia kohvikus, laulukooris või diskoteegis. Valitsuse korraldustes pole nende inimeste kohta sõnagi.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles, et neile, kes ennast vaktsineerida ei saa, kehtivad samad reeglid nagu kõigile vaktsineerimata inimestele. “Selliste inimeste lahendus võiks olla ikkagi nõutud testi tegemine,” sõnas Paluste.
Tervishoiuteenuse osutaja juures tehtud PCR-test kehtib 72 tundi. See tähendab, et kui inimene soovib ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta, peab ta vähemalt kaks korda nädalas testimas käima. Üks test maksab üle 50 euro.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
