Möödunud nädalal võõrustasime Euroopa Komisjoni tehnilise abi ja teabevahetuse instrumendi TAIEX raames Moldova delegatsiooni, kelle eesmärk oli tutvuda Maaelu Teadmuskeskuse (METK) igapäevase tööga ja näha põllumajanduse ja toidutootmise teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) toimimist. Seda kõike selleks, et ka oma riigis põllumehi toetav nõuandesüsteem Eesti näitel üles ehitada.
Moldoval on käsil ELi õigusaktide ja standardite ülevõtmine, mis hõlmab ka ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP). Eestisse tuldi õppereisile, et uurida kuidas Eestis on korraldatud nõuandesüsteem, kuidas toimib koostöö tootjatega ja mil moel on üles ehitatud siinne AKIS. Lisaks METKile külastati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, PRIAt, Eesti Maaülikooli, kohtuti EPKK esindajaga ja tutvuti Sadala Agro OÜ tegemistega.
Moldovlaste jaoks on esmane vajadus nõustajate kompetentsi tõstmine. Selle tarbeks loodi 2024. aastal riiklik nõuandekeskus, mille missioon on teadmussiire ja innovatsioonitugi tootjatele. Kuid neil pole veel riiklikku nõuandesüsteemi, mis tähendab, et kõik, kes nõuannet soovivad anda, teevad seda vabakutselistena. Seega puudub võimalus nõustajaid üheselt edasi arendada ja tagada, et nende pädevus vastab sektori vajadustele.
„Meil on valdkondi, nagu toidutöötlemine ja digitaliseerimine, mida meie vabakutselised ei suuda veel katta, kuigi tootjad väga vajavad tuge,“ selgitas Moldova Põllumajandus- ja Maaelu Nõustamiskeskuse direktor Carolina Chiper. „Meie meelest on Eestis väga edukalt toimiv programm, mis annab võimaluse süsteemselt nõustajaid koolitada, nii et sektor areneb jõudsalt edasi.“
Chiperisõnul näevad nad suurt potentsiaali edasiseks koostööks Eesti ja Moldova vahel. „Meie nõustajatel on teie programmist palju õppida ning oleme väga huvitatud nii neile Eestisse õppereiside korraldamisest kui ka laiemalt teadmussiirdes osalemisest.“ Oluliseks peavad Moldova kolleegid oma riigis AKISe süsteemi arendamisel ka rahvusvahelist teaduskoostööd Moldova Riikliku Põllumajanduse ja Veterinaarmeditsiini Rakendusteaduste Instituudi töö tugevdamisel.
METKi asedirektori Pille Koorbergi arvates on Moldovaga mentorluskokkulepe hea võimalus nii Eesti tutvustamiseks eduka ja innovaatilise põllumajandusriigina kui ka meie teadusliku kompetentsi täiendamiseks. „On hea meel tõdeda, et Eesti teadmussiirde ja nõuandesüsteemi mudelit hinnatakse kõrgelt. Koostöös Moldovaga saame laiendada oma teadmiste pagasit ja tuua uurimistöösse uusi tahke riigist, kelle klimaatilised tingimused on märgatavalt erinevamad meie kohalikest oludest,“ sõnas Koorberg.
METK andis ülevaate oma peamistest teaduse suundadest ning tutvustas hooneid ja katsebaase koos katsetehnikaga. „Moldova delegatsioon tundis suurt huvi selle vastu, kuidas METK ja Eesti teadus tervikuna on rahastatud. METK jagas positiivseid näiteid sektori jaoks vajalike projektide rahastuse leidmisest, koostöö süvendamisest ja tulemuste levitamisest“, kommenteeris METKi direktor Andre Veskioja. Hilisemal külastusel ettevõttesse Sadala Agro rõhutas Ahti Kalde METKiga tihenenud koostööd.
Eesti Maaülikooli külastuse käigus anti Moldova külalistele ülevaade ülikooli rollist põllumajanduse arendamises, teadmussiirdes ja elukestvas õppes. Rõhu katsejaamas ja Märja õppefarmis tutvustati, kuidas teadustööd viiakse praktikasse nii taime- kui loomakasvatuses ning kuidas ülikool seob teaduse ja õppetöö üheks tervikuks.
„Moldova külalised olid aktiivsed ja tundsid suurt huvi meie projektide ja koostöö vastu ettevõtjatega. Neid köitsid eriti Rõhu katsepõldude tulemused ning meie uusimad lahendused, nagu täisautonoomne põllurobot ja põllumajandusdroon. Sellised kohtumised loovad võimalusi edasiseks koostööks, näiteks teadlaste vahetuseks ja ühiste projektide kavandamiseks, ning annavad partneritele selge pildi sellest, kuidas Eesti Maaülikool teadust praktikas rakendab,“ ütles Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kommunikatsiooni peaspetsialist Laura Killak.
Manuses: Moldova delegatsioon Sakus (Foto: METK)
