Vägivallast loobumise tugiliinile on aasta jooksul pöördutud üle tuhande korra
Esimese tegutsemisaasta jooksul on vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 pöördutud üle tuhande korra. Vägivaldses käitumises on peamisteks teguriteks alkohol, vaimse tervise raskused, sotsiaalsed oskused ja probleemid.
„Selleks, et vägivallaprobleemi lahendada, ei piisa ainult kannatanuga tegelemisest, vaid tuleb leida võimalusi ja tegeleda ka vägivalda kasutanud inimesega,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini juht Heldi McCaskill.
Vägivallast loobumise tugiliinile helistades kuulatakse esmalt pöörduja ära, edasi kohtutakse juba näost näkku või veebi teel ning abipaluja saab esmase nõustamise. Vajadusel suunab nõustaja kliendi edasi koostööpartnerite juurde, kes pakuvad individuaalset nõustamist või erinevaid sotsiaalprogramme.
„Aastaga on teenus tublisti arenenud, enam ei ole tegemist pelgalt telefoninõustamisega. Täna pakume vägivallast loobumiseks tuge seal, kus klient seda soovib – näost-näkku või Skype’i vahendusel. Meie nõustajad on vestlusi läbiviinud ka arestimajas,“ rääkis ta.
Aasta jooksul tugiliinile helistajatest 76% olid inimesed, kes tundsid muret oma vägivaldse käitumise pärast. 11% helistajatest olid lähedased ja 10% spetsialistid, kes soovisid teada, kuidas erinevates olukordades käituda. 76% pöördujatest on mehed. Umbes 60% pöördumistest olid korduvad kontaktid.
McCaskilli sõnul ei ole vägivald ainult see, kui kellelegi füüsiliselt haiget tehakse, vägivallal on palju erinevaid vorme. „Ähvardamine, jälitamine, liigne kontrollimine ja süüdistamine, alandamine ja manipuleerimine on ainult mõned näited vaimsest vägivallast, mille puhul on vaja muuta käitumismustreid. Vägivalda rakendatakse nii silmast silma suheldes, kuid ka virtuaalses maailmas,“ rääkis ta.
Vägivallani viivad sageli sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalsete oskuste puudumine. Alkoholi tõid helistajad välja kõige sagedasema tegurini, miks vägivallani jõuti, kuid esines ka muid sõltuvusi nagu uimastid, nutiseadmete kasutamine ja mängusõltuvus. „Paljude helistajate puhul on pinge allikaks töö ja sissetulekuga seotud raskused. Näiteks töötus, ülekoormus, võlad, ebastabiilne või madal sissetulek, kuid ka praegust aega iseloomustav töö kodukontoris,“ lisas McCaskill.
„Tee vägivallast loobumiseks on pikk. Selleks tuleb teha tööd oma suhtumise, suhtlemisstiili ja hoiakuga. Püsiv muutus vajab pidevat tegelemist. Esimeseks sammuks on probleemi teadvustamine, et selline käitumisviis teeb teistele haiget,“ lausus McCaskill.
Rohkem infot vägivallast loobumise teenuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/tugi-vagivallast-loobumiseks.
Kuula ka sotsiaalkindlustusameti podcasti, kus vägivallast loobumise teenusest ja tugiliini esimesest aastast räägivad saatejuht Sirle Blumbergile tugiliini juht Heldi McCaskill ning tugiliini nõustajad Tõnis Palgi ja Roman Krõlov: https://anchor.fm/sotsiaalkindlustusamet/episodes/37-Vgivallast-loobumise-tugiliini-tegus-aasta-e11fh69.
Taustainfo tugiliini kohta:
Tasuta vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 saavad helistada nii vägivallast loobujad, nende lähedased kui ka vägivallatsejatega kokku puutuvad spetsialistid.
Tugiliin on avatud esmaspäevast reedeni, kell 10-16ni, nõu saab küsida ka e-posti teel tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Tugiliin pakub nõustamist eesti, vene ja inglise keeles ning pärast telefonivestlust on võimalik jätkata kohtumistega veebis või silmast silma. Vajadusel saab tugiliini töötaja vägivallast loobuda soovija suunata individuaalnõustamisele või sotsiaalprogrammi.
