Alates laupäevast, 28. maist jõustub tarbijakaitseseaduse muudatus, mis ei luba kaubandusettevõtetel enam libaallahindlusi teha ning müüjad võivad edaspidi soodustust näidata ainult võrdluses viimase 30 päeva kõige odavama hinnaga.
A1000 Market odavpoodide keti tegevjuhi Tarmo Lauringu hinnangul olid siiani pooled Eesti kaubandusettevõtete soodusmüügid tegelikult libaallahindlused. Samas nentis ta, et ka uues seaduses on lünk, mis võimaldab inimesi petta.
“Tean ise kaupmehena orienteeruvaid sisseostuhindasid ja hoian kaubanduses toimuval silma peal. Kui jaekaupluses on paljud asjad korraga 60 protsenti alla hinnatud, siis tähendaks see, et juurdehindlus pidi mingi hetk olema 80 protsenti, aga nii suuri marginaale ei saa tegelikult keegi küsida ehk üldjuhul oli tegemist libaallahindlusega. Selle eesmärk oli panna inimesi ostma asju, mida neil tegelikult väga vaja polnud,” rääkis Lauring pressiteate vahendusel.
Ta selgitas, et kaubandusettevõtete hinnapoliitika on peamiselt kahte tüüpi – ühed poed hoiavad pidevalt madalat keskmist hinda ja teised teevad inimeste meelitamiseks kampaaniaid. “Suured libaallahindlused olid igapäevased nii toidu-, tööstuskaupade-, mööbli-, ehitus- kui elektroonikapoodides. Tarbijale on ausam püsivalt soodsat hinda pakkuda ja me pole ise kunagi libakampaaniatega kaasa läinud,” märkis odavpoodide keti tegevjuht.
“Uus seadus lõpetab näiliste allahindluste tegemise, mis on hea nii ausale konkurentsile kui kliendi rahakotile. Inimesed saavad nüüd ise hinnata, miks paljud poed homsest alates enam harjumuspäraseid allahindlusi ei tee,” lisas Lauring.
Tema sõnul on aga uues kehtima hakkavas seaduses üks koht, mis võimaldab teatud määral trikke edasi teha. Nimelt ei kohusta seadusemuudatus allahindluse tegemisel võtma arvesse kliendipakkumiste hindu. “See jätab ikkagi võimaluse reaalset hinnalangust loominguliselt näidata,” möönis Lauring.
A1000 Marketi juhi sõnul tasub inimestel olla praegu keskmisest ettevaatlikum ja poodide hindasid rohkem võrrelda. “Kaubanduses on üldise inflatsiooni taustal palju hinnaudu ja üritatakse tõsta ka neid hindasid, mille omahind pole tegelikult kallinenud,” hoiatas ta ja lisas, et inimesed ise võiks ka kriitiliselt jälgida ja kahtluse korral teha hinnasildist pilti, et pärast oleks võimalik tõestada.
