Neljandat korda vaktsineerimine kergitab küll veres koroonaviirusevastaste antikehade taset, kuid ei vähenda võrreldes ainult ühe tõhustusdoosi tegemisega nakatumisriski kuigi palju, vihjab Iisraelis tehtud uuring. Samas võib veel eelretsenseerimata töö autorite hinnangul lõigata neljandast doosist kasu riskirühmad ja vanemaealised.
Ramat Ganis asuva Sheba meditsiinikeskuse teadlased eesotsas Gili Regev-Yochayga värbasid uuringu tarbeks 274 tervishoiutöötajat. Neist osi vaktsineeriti vähemalt neli kuud pärast esimese tõhustusdoosi saamist Modernaga, teisi Pfizeri vaktsiiniga. Analüüsi põhjal kasvas seepeale kõigi osaliste veres leiduvate antikehade hulk.
Samas ei ületanud see kolmanda doosi järel mõõdetut taset. Teisisõnu aitab neljandat korda vaktsineerimine korvata aja möödumisest tingitud antikehade hulga vähenemist. Viirust neutraliseerivate antikehade hulka pole võimalik aga lõputult kasvatada.
Immuunvastuse täpsemaks hindamiseks tegi töörühm katseid 25 uurimisaluse vereplasmaga. Sarnaselt eelnevatele uuringutele leidus tõhustusdoosi järel selles omikroni blokeerimiseks piisavalt antikehi, kuid need kaitsesid rakke mõnevõrra kehvemini kui delta variandi eest. Neljas doos viis küll omikroni variandi tõhusama neutraliseerimiseni, kuid vahe delta variandiga säilis.
Viimane võiks selgitada, miks ei vähenda neljas vaktsiinidoos nooremate ja tervete inimeste nakatumisriski märkimisväärselt. Jaanuari lõpuks oli neli korda vaktsineeritutest nakatunud koroonaga 52 uurimisalust, kolm korda vaktsineeritutest aga 73.
Erinevaid rühmi täpsemalt vaadates leidis töörühm, et Moderna neljas doos vähendas võrreldes kolme doosiga nakatumisriski 11 protsenti ja Pfizeri neljas doos 30 protsenti. Väikeste uurimisaluste arvu tõttu ei pruugi olla see aga lõplik sõna.
Lisaks rõhutab töörühm, et teise tõhustusdoosi tegemine on ilmselt kasulik vanemaealistele ja teistele nõrgema immuunsusega inimrühmadele. Kuna nende uuringus vähendas neljas doos sümptomitega nakatunute osakaalu, võiks väheneda ka täiendavalt haiglasse sattumise ja surmarisk. Praegu pakuvad riskirühmadele neljandat doosi teiste seas Rootsi, Iisrael ja Tšiili.
Järeldusele lisab kindlust teine Iisraeli andmetel põhinev eelretsenseerimata töö. Enam kui 60-aastaste ja neljandat korda vaktsineeritute seas oli vähemalt kaks nädalat pärast vaktsineerimist nakatumisrisk kaks korda väiksem kui kolm korda vaktsineeritud vanemaealiste hulgas. Võimalus raske haiguse tekkimiseks oli aga umbes neli korda väiksem.
Mõlemad töörühmad nendivad tulemuste põhjal, et tulevikku vaadates ei saa jääda lõputult tõhustusdoose tegema koroonaviiruse algse variandi vastu mõeldud vaktsiiniga. Lahendus võiks peituda spetsiaalselt uute viirusvariantide vastu suunatud vaktsiinides. Seejuures peab lisaks arvestama, et vaktsiinide liigse sarnasuse korral võib hakata immuunsüsteem ka uut vaktsiini kasutades valmistama algse viiruse variandi vastu suunatud antikehi.
Allikas. err.ee
