Tartu Ülikooli ravi uurivad hiirte peal, kuidas aru saada rämpstoit. Käimasolev töö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga näitab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Projekti eestvedaja, Tartu Ülikooli füsioloogia kaasprofessor Este Leidmaa selgitas, et vere-ajubarjäär kaitseb aju veres ringlevate kahjulike ühendite eest ja samas kontrollib, missugused kasulikud ained ajju sisse lastakse. „Meie veres liigubtoksiine ja kõrges koguses hästipeid. Samuti on sealrakud, mida ajju üldiselt ei taheta lasta. Vere-abarjäär ongi kihtju veresoonte ümber. Kui ülejäänud organites lastakse toitaineid läbi, siis ajus kontrollitakse väga täpselt, mis millal ja kui palju sinna sisse läheb.“
Mida üldse defineerida rämpstoiduna? Este Leidmaa nõue on need toidud, mis sisaldavad 100 grammi kohta minimaalselt 17 grammi rasva või 20 grammi suhkrut. „Selle info saab toote etiketilt. Rämpstoidul on kas üks neist kahest omadusest või mõlemad korraga. Need on näiteks hamburgerid, pitsad, šokolaadid, kreemitordid.“ Rämpstoiduks võib liigitada ka palju rafineeritud ja ultratöödeldatud toitu, mis kaua säilib.
Leidmaa sisu on juba varasemalt teada, et pikaaegne rasvase ja magusa toidu söömine toimub vere-ajubarjääri lekkivust. „See lekkivus võib seletada ka rämpstoidu ägedat mõju aju tervisele. enamik inimesi sööb siiski rämpstoitu aeg-ajalt. Huvitav kombel leidsime koostöös Saksamaa Bonni Ülikooli teadlastega, et ka väga lühiajaline kokkupuude magusa ja rasvase toiduga, näiteks üks rämpstoidueine, mis näitab vere-ajubarjääri lekkivamaks. Nüüd on järgmine küsimus, miks see nii juhtus ja kas see on füsioloogiliselt kahjulik või normaalne. Me teame et seda pole väga palju uuritud, aga tegelikult vere-ajubarjääri avatakse ka teatud muudel füsioloogilistel tingimustel, näiteks ööpäevaringselt. Lekkivam vere-ajubarjäär võib olla kahjulik sellest, mis veres parasjagu ringleb. Vaata näiteks keskkonnast tulevatest toksiinidest ja ravimitest.“
Leidmaa sõnas, et nii kiire rämpstoidu mõju tekitas küsimus, kuidas oleks võimalik näha ravimite transporti ajju. „Tõepoolest, vähiravim, mis muidu ajju hästi ei pääse, pääses sinna pärast lühiajalist rämpstoidu söömist paremini. Seega lühiajalise rämpstoidu söömine võib saada konkreetseid ravimeid ja tekitada kõrvaltoimeid. Seda infot võiks ravimite väljakirjutamisel ajal.“
Katsed liikuda läbi hiirtega. Leidmaa tegevus on hiired sarnase haiguse taustaga ning täpselt teada, kuidas nad on üles kasvanud ja mida nende emad sõid. See oluline ka väga palju toitumiseelistust ja aju arengut. „Ka neile on see lemmiktoit. Muidu söövad nad ainult müslisarnast toitu. Kui anname neile midagi magusat ja rasvast, mida nad pole harjunud saame, siis nagu ka inimestele, neile meeldib see ja nad söövad seda palju.“
Este Leidmaa selgitas, et inimeste kiindumust rasvase ja magusa toidu vastu saab seostada evolutsioonillise arenguga. „Meile on evolutsiooniliselt olulised saada energiavarusid, sest toit ei ole alati olnud lihtsasti kättesaadav. Kui oli võimalik saada kõrge rasvasisaldusega toitu või midagi magusat, näiteks mett, siis inimese evolutsioonilised mehhanismid vastavalt vajadusele, et seda hästi palju tarbida. See oli ka vajalikku, et koguda kehasse varusid. Tänapäeval on situatsiooni tagamine, suurimule inimesest maailmas on toit. Meie ajapikku arenenud ajumehhanismid, mis tunnevad ära rasvase ja magusat, ei ole veel seda järele jõudnud. See tähendab, et peame kasutama oma käitumuslikke mehhanisme ja proovima toiduga piiri pidada. Meie keha ja aju on arenenud selleks, et need toidud meile meeldisid.“
Inimorganismil on olemas mehhanismid, mis reguleerivad söögiisu ja toidust saadavad küllastumustunnet. „Inimeses on neuronid, mis reageerivad, kui meil on näiteks kõht tühi. Osa neuroneid reageerivad siis, kui kehas on piisavalt rasvu ja suhkruid. Need kaks süsteemi töötavad koos. Kui seda naudingusüsteemi palju aktiveerida, siis süües kasvab isu. Seda aktiveerib just rämpstoit kõige paremini.“
Leidmaa tuletas meelde, et inimese toidulaud peaks olema mitmekesine „Toitu rohkem ise teha lihtsatest toorainetest ning tuleb lisada soolasid ja maitsetugevdajaid. Tähtis on,toidulaual arendada juurviljad ja täisteratooteid, mis annab ka kiudaineid ning panevad hästi kõhu läbi käima.“
Este Leidmaa rääkis rämpstoidu mõjust aju vere-ajubarjäärile saates „Kuue samba taga“. Rämpstoidu ülesöömise põhjuseid käsitletakse artiklis „Astrocytic Dagla Deletion Decreases Hedonic Feeding in Female Mice“ . Hetkel eelretsenseerimata artikkel “Acute high-fat high-sugar diet rapidly padidins blood-brain barrier permeability in mice” käsitleb lühiajalise rämpstoidu mõju vere-ajubarjäärile.
