Apteegiketi Apotheka tellimusel ja Kantar Emori poolt läbi viidud laiapõhjaline uuring näitab, et üksildus on Eestis laialt levinud ning otseselt inimeste tervist mõjutav nähtus. 59 protsenti vastanutest, kes on üksildust kogenud, kinnitavad, et see on kahjustanud nende vaimset tervist. Kõige tugevam mõju avaldub noorte täiskasvanute seas.
Uuring toob esile, et üksildus ei mõjuta üksnes vaimset heaolu, vaid ka inimeste sotsiaalset ja ühiskondlikku toimetulekut laiemalt. Üksildus seostub kehvema töövõime, raskustega õppimisel ning vähesema osalemisega kogukonnaelus, muutes selle kogu ühiskonda puudutavaks probleemiks.
Apotheka juhi Marika Pensa sõnul on üksildusest kui nähtusest maailmas räägitud juba aastaid, kuid Eestis on see teema jõudnud avalikku arutellu alles viimasel ajal. Tema hinnangul puudub ühiskonnas sageli ühine keel ja arusaam, kuidas üksildusest rääkida ja seda mõtestada.
Uuringu tulemused kinnitavad, et üksildus ei ole seotud vaid üksi elamisega. Kuigi suurem risk on üksinda elavatel inimestel, kogevad üksildust ka need, kellel on pere, töö ja igapäevased sotsiaalsed kontaktid. Üksindus võib olla teadlik ja valitud seisund, kuid üksildus ei ole kunagi vabatahtlik kogemus.
Peaasi asutaja ja psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa rõhutas, et üksildus tähendab eelkõige tunnet, et inimene ei ole kellegagi päriselt ühenduses. Tema sõnul kogevad sügavat üksildust sageli ka need, kelle elu näib väliselt korrastatud. Tegemist on tõsise vaimse tervise riskiga, mis vajab ühiskondlikku tähelepanu ja teadlikke lahendusi.
Eriti selgelt joonistub uuringust välja noorte täiskasvanute haavatavus. Vanuserühmas 16–34 tunnevad inimesed end üksildasena kõige sagedamini. Lisaks vaimsele heaolule mõjutab üksildus noorte igapäevaelu, raskendades suhtlemist päriselus, uute suhete loomist ning pärssides nii töö- kui ka õpivõimet. See viitab, et üksildus ei ole noorte puhul mööduv emotsioon, vaid kogemus, mis mõjutab nende arengut ja toimetulekut pikema aja vältel.
Uuring näitab ka, et noored ootavad ühiskonnalt teistest vanuserühmadest enam vaimse tervise tuge ning stigmade vähendamist. See annab märku, et probleem on teadvustatud, kuid senised lahendused ei ole piisavad.
Üksilduse tekke põhjustena nimetas 23–27 protsenti vastanutest kiiret elutempot ja ajapuudust, tunnet, et aega jääb vähe nii iseendale kui ka suhetele. See osutab, et üksilduse ennetamine ei ole vaid tervishoiu või sotsiaalteenuste küsimus, vaid seotud ka ühiskondlike valikute ja igapäevaste prioriteetidega.
Uuringu kohaselt aitavad üksildusega kõige paremini toime tulla suhtlemine ja ühised tegevused. 61 protsenti vastanutest peab väga oluliseks head ligipääsu huvitegevustele ja kursustele ning enam kui pooled rõhutavad kogukondlike ürituste ja kooskäimise kohtade tähtsust.
Marika Pensa sõnul ei ole üksildus probleem, mida saaks lahendada ühe kampaania või üksiku institutsiooni abil. Tegemist on pikaajalist vaadet ja järjepidevaid otsuseid nõudva väljakutsega. Kui ühiskond tunnistab, et üksildus mõjutab inimeste tervist, peab see kajastuma ka tervishoiu käsitluses, ennetustegevustes ja riiklikes poliitikavalikutes.
Loe teisi tervise teemasi SIIT
