Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on märkimisväärselt kasvanud – augustis hindas olukorda kriitiliseks 39% ning oktoobri lõpus juba 72% vastajatest – ning suhtumine vaktsineerimisse on paranenud, selgub Riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS tehtud elanikkonna küsitlusest.
„Hinnang olukorra kriitilisusele on jätkuvalt seotud ka suhtumisega COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse – inimesed, kes end COVIDi vastu vaktsineerida ei soovi, arvavad ka keskmisest märksa sagedamini, et olukorrale on üle reageeritud. Samas on nende inimeste osakaal, kelle arvates on olukorrale üle reageeritud, jäänud samaks – 14%,“ kommenteeris Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Sealjuures on näha, et inimeste suhtumine vaktsineerimisse on muutunud veelgi positiivsemaks.“
Võrreldes augustiga on elanike suhtumine koroonaviiruse-vastasesse vaktsineerimisse paranenud: positiivselt suhtub vaktsineerimisse 86% (augustis 79%), vaktsineerimise vastasus on aga vähenenud – vastu on 14% elanikest (augustis 19%). „Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvatest inimestest on suurem osa tänaseks ka juba vaktsineeritud. Vastuargumentide seas on suurenenud arvamus, et vaktsiinid ei paku piisavalt tõhusat kaitset viiruse eest ning kardetakse ka vaktsiini kõrvaltoimeid,“ sõnas Reivart. Inimesi, kes ei soovi vaktsineerida või kahtlevad, on kõigis elanikkonna gruppides. Siiski on nende seas kogu elanikkonna profiiliga võrreldes rohkem mehi, 35-49 ja eriti 25-34-aastaseid inimesi, rohkem on selles rühmas ka neid, kes ei usalda valitsust.
COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi soovib teha esimesel võimalusel 62% vaktsineerimiskuuri läbinutest, 15% soovib teha seda kunagi hiljem, 13% tõhustusdoosi teha ei plaani. Seejuures soovib tõhustusdoosi esimesel võimalusel teha 76 protsenti 65-74-aastastest ning koguni 86% üle 75-aastastest inimestest.
Seoses koroonaviiruse leviku suure tõusuga on novembris piiranguid taas karmistatud. Kehtivate piirangute jätkamisega on rahul siiski vaid 19% elanikest. 22% arvab, et neid tuleks kindlasti karmimaks muuta ja 34% pigem karmimaks, seega kokku pooldab piirangute karmistamist 55% elanikest. Augustis oli vastav näitaja 36%. Piirangute leevendamist soovib 19% ning see näitaja on pisut vähenenud.
Toetus piirangute karmistamisele on keskmisest kõrgem vanuserühmas 75+, eestlaste ning kindlasti vaktsineerida soovivate inimeste seas. Ootus piirangute leevendamiseks on kõige suurem inimeste seas, kes kindlasti ei soovi lasta end vaktsineerida, samuti on see suurem vaktsineerimise suhtes kõhklejate seas.
Ohutunde suurenemine on tõenäoliselt ka põhjuseks, miks elanike kursisolu kehtivate koroonameetmetega on suurenenud. 48% vastajatest kinnitas, et on meetmetega hästi kursis (augustis on vastav näitaja 36%). Suhteliselt palju on ka neid, kes märkisid, et on meetmetega üldjoontes kursis (42%). 7% on veidi kursis. Keskmisest sagedamini hindavad oma teadlikkust meetmetest heaks muudest rahvustest, vanemad inimesed või Kirde-Eesti elanikud. Keskmisest madalam on teadlikkus kehtivatest meetmetest ning huvi selle küsimuse vastu nende inimeste seas, kes kinnitavad, et ei soovi end kindlasti vaktsineerida.
Kui augustis muutus inimeste käitumine vaatamata uutele suunistele vähe, siis nüüd on olukord muutunud. Oluliselt on kasvanud maski kandmine – 87% varasema 43% asemel. Arvestades viiruse olukorda on loogiline, et ka elanike mure viirusesse nakatumise pärast suureneb – muret tunneb nüüd 62% elanikest, augustis 55%. Kõige enam tunnevad muret vanemad inimesed, naised ja need, kes soovivad ennast vaktsineerida. Kõige vähem muretsevad inimesed, kes kindlasti end koroonaviiruse vastu vaktsineerida lasta ei soovi.
Inimestest, kel on alla 18-aastaseid koolis käivaid lapsi, on 62% nõus oma laste kiirtestimisega haigusnähtude ilmnemisel ning 48% on nõus oma laste regulaarse kiirtestimisega. Suhtumine testimisse koolides on võrreldes augustiga märgatavalt paranenud.
Suurenenud on toetus maski kandmisele koolis – sellega oleks nõus nüüd 24% lapsevanematest (viimati 12%). Suhtumine laste vaktsineerimisse viimase uuringuvooruga muutunud ei ole. Oma 12-17-aastaste laste vaktsineerimisega COVID-19 vastu nõustub 52% vastavas vanuses laste vanematest. Alla 12-aastaste koolilaste vaktsineerimise osas, mis Eestis veel võimalik ei ole, on valmidus madalam: selles vanuses laste vanematest nõustuks oma laste vaktsineerimisega vaid 22%.
