Eestisse mõne aasta eest jõudnud tugevatoimelised sünteetilised opioidid on toonud kaasa narkosurmade hüppelise kasvu. Kui aastatel 2018–2021 suri üledoosi tagajärjel 30–40 inimest aastas, siis viimastel aastatel on see number tõusnud ligi sajani.
Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel Ollo sõnul oli veel suve alguses lootust, et 2025. aasta üledoosidest põhjustatud surmade arv jääb alla saja, kuid olukord on muutunud. Augusti lõpu seisuga on üledoosi tõttu elu kaotanud juba 57 inimest.
„Uued nitaseenid on liikvel ning lisaks on Eestis leitud ka tsükloglorfiini ja spiroklorfiini – need on kolm kuni neli korda kangemad sünteetilised opioidid kui fentanüül,“ ütles Ollo. Tema sõnul muudab olukorra keerulisemaks ka see, et uute ainete toime on lühiajalisem – kui varem piisas ühest doosist seitsmeks tunniks, siis nüüd tuleb tarvitada iga paari tunni tagant.
Samuti ei pruugi üledoosi korral aidata narkomaanidele ja nende lähedastele jagatav nalksoon, sest uute ainete hulka lisatakse veterinaarravimeid nagu ksülasiin ja metodoniin, mille puhul nalksoon mõju ei avalda. „Inimene võib jääda teadvusetuks isegi siis, kui opioid ise on neutraliseeritud,“ selgitas Ollo.
Politsei on samal ajal täheldanud nitaseenide osakaalu mõningast vähenemist, kuid asemele on tulnud aina rohkem alfa PVP ehk niinimetatud zombinarkootikum. Tihti on surmade taga mitme aine koosmõju, kusjuures nitaseenid ja alfa PVP on hetkel peamised surmapõhjustajad.
Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Artur Kamnerov meenutas, et sama muster kordub ikka ja jälle: „Fentanüül tuli omal ajal heroiini asenduseks, kui see enam kättesaadav ei olnud. Hiljem ilmusid nitaseenid, mis olid kordades kangemad. Keegi ei oska neid doseerida – õiget kogust otsitakse katse-eksituse meetodil, mis lõppeb sageli traagiliselt.“
Kui fentanüül oli juba kümneid või isegi sadu kordi kangem kui heroiin, siis nitaseenid võivad sellest olla veel paarkümmend korda tugevamad.
Olukorda mõjutab ka rahvusvaheline narkoturg. 1. juulist keelustati Hiinas nitaseenid ja nende lähteained, mis võib seletada, miks mõni seni Eestis levinud aine on järsku kadunud. „Paraku on see nii, et üks aine kaob, aga uus ja veelgi ohtlikum tuleb asemele. Meie suurim lootus on, et järgmine ei osutu veel hullemaks – aga seni oleme näinud vastupidist,“ ütles Ollo.
