Eile, 26. juunil, toimus Leedu riikivõlakirjade oksjon, mille eesmärk oli kaasata 1 miljard eurot seitsmeks aastaks. Tegu oli esimese oksjoniga, mis toimus pärast S&P krediidireitingute langetamist Balti riikidel. Oksjon kujunes edukaks, kui emitentide algsel hinnangul oleks võinud võlakirja tootluseks kujuneda MS + 100bps-i, siis ülemärkimise tõttu langetati lõplikku tootlust 10 baaspunkti võrra.
Madalam reiting pole laenamist kallimaks muutnud
Kuigi S&P poolne krediidireitingu langetamine võib pikemas perspektiivis Balti riikidele kulukaks osutada, siis hetkel pole selle mõjusid näha. Viimati laenas Leedu kapitaliturgudelt raha selle aasta veebruaris. Toona võeti küll laenu 10ks aastaks, kuid lõpuks kujunes võlg sama kalliks kui tänane emissioon – MS + 90 bps. Huvi oli küll mõnevõrra suurem, 4.1 miljardit eurot, kuid seda oli ka soovitav maht – 1.5 miljardit eurot. Seega võib öelda, et tänavune oksjon kujunes isegi võrdlemisi populaarsemaks kui nelja kuu tagune.
Raha hind pole oluliselt muutunud
Kui neli kuud tagasi sai finantsturgudel intressiriski seitsmeks (7y MS) ja kümneks aastaks (10y MS) ära fikseerida vastavalt 2.74% ja 2.76%-ga, siis praeguseks on need tasemed püsinud sisuliselt muutumatuna. Seetõttu võib eeldada, et kui Leedu oleks aasta alguses kaasanud raha seitsmeks aastaks, poleks laenu hind oluliselt erinenud täna saadud tasemest. Kuigi krediidireitingu langus enamasti muudab emitendi jaoks laenamise kallimaks, siis näib, et Leedu näitel oli langetus juba varasemalt sisse hinnastatud, kuna sõda Ukrainas on kestnud juba paar aastat.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
