Kuigi algul võttis USA pärast sissetungi Ukrainasse vastu Venemaalt põgenenud inimesi, on neid hakatud vaikselt tagasi saatma.
Bideni valitsus on vaikselt jätkanud väljasaatmisi Venemaale, mis on vastuolus seisukohaga, mis võeti vastu pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veidi enam kui aasta tagasi, mil sellised väljasaatmised peatati, vahendab Guardian.
Immigratsiooni esindajad avastasid üllatusena, kui Venemaa noormees, kes tuli USA-sse Vladimir Putini püüdluste eest mobiliseerida kodanikke Ukrainas võitlema, saadeti nädalavahetusel USA-st ootamatult tagasi Venemaale.
Noormees oli üks paljudest Vene varjupaigataotlejatest, kes on viimase aasta jooksul USA-sse tulnud ja kes on nüüd hirmul, et USA valitsus saadab nad tagasi Venemaale, kus neid ähvardab vangla või saadetakse kiiresti rindejoonele, kus Venemaa on kaotanud kümneid tuhandeid võitlejaid.
„USA immigratsiooni- ja tolliamet (Ice) on jätkuvalt pühendunud immigratsiooniseaduste inimlikule, tõhusale ja professionaalsele jõustamisele. Ice hõlbustab mittekodanike üleviimist ja väljasaatmist kommertslennufirmade ja tšarterlendude kaudu,” teatas föderaalagentuur sel nädalal, lisades: „Ice viib läbi saatmist riikidesse, sealhulgas Venemaale, kooskõlas riigi väljasaatmisjuhistega.”
Uudised väljasaatmiste jätkamisest Venemaale tulid veidi üle aasta pärast teateid, et Bideni valitsus peatas väljasaatmislennud Venemaale, Ukrainasse ja veel seitsmesse Euroopa riiki seoses Venemaa rünnakuga Ukrainasse. Millal väljasaatmist Venemaale uuesti jätkati, on ebaselge. Valge Maja kommentaaritaotlusele ei vastanud.
Venemaalt pärit migrandid tulid USA-sse arvates, et nad saavad taotleda varjupaika ja olla kaitstud väljasaatmise eest valitsuse poolt välja kuulutatud seisukoha tõttu. Nüüd on ilmne poliitikamuutus tekitanud segadust migrantides ja nende esindajates, kellel on planeerimiseks vähe aega.
Texases tegutsev advokaat Jennifer Scarborough, kelle klientide hulgas on neli vene meest, kes sisenesid USA-sse üle piiri Mehhikost ja taotlesid varjupaika, on üks neist, kes võitleb poliitilise segadusega. Need mehed viitasid hirmule, et neid kutsutakse väljasaatmise korral sõtta.
Scarborough ütles, et Ice’i ametnikud ütlesid talle, et üks tema klient saadeti nädalavahetusel välja, ja ta selgitas, et tema seaduslik ja elamisloa staatus tähendavad, et tal pole kahtlust, et ta viidi Venemaale.
„Ma ei tea, mis temaga juhtub,” ütles Scarborough. „Venemaa on olnud uskumatult häälekas oma seisukohtades opositsiooni suhtes. Ainuüksi asjaolu, et nad põgenesid Venemaalt USA-sse, seab nad ohtu.”
Kaks teist Scarborough klienti on endiselt juriidilistes raskustes, kuna neil on varjupaigataotluste esitamisel tegelikult valikuvõimalused. Mehed väitsid oma vastavatel „usutava hirmu” intervjuudel – kohtumistel immigratsiooniametnikega, kus varjupaigataotlejad peavad selgitama, et koju naasmisel on tagakiusamise või piinamise „oluline võimalus” -, et nad kartsid Ukrainasse sõdima kutsumist ja selle tagajärgi.
Guardian varjab asjaomaseid isikuid, kuna kardetakse kättemaksu.
Scarborough ütles, et immigratsiooniametnikud otsustasid, et hirm ajateenistuse ees ei vasta „usutava hirmu” määramise kriteeriumidele ja nad esitasid kaebuse immigratsioonikohtunikule, kes nõustus, et see ei vasta kriteeriumidele.
Scarborough ütles, et need kaks meest ei teadnud, et neil oli pärast kohtuniku otsust uut „usutava hirmu intervjuud” taotleda vaid seitse päeva. Need kaks meest ei esitanud selleks tähtajaks oma taotlust, mistõttu neil ei olnud võimalik uut intervjuud saada, ütles Scarborough.
Neil kahel mehel on nüüd väljasaatmiskorraldus – see tähendab, et nad võidakse igal ajal Venemaale välja saata. Üks on praegu Louisianas immigratsioonivangistuses, teine aga vabastati pärast näljastreiki, ütles Scarborough.
Üks Scarborough kolmest selles olukorras järelejäänud USA kliendist suutis õigel ajal paberimajanduse vormistada – ja sai seejärel võimaluse uueks „usutava hirmu” intervjuuks. Selle teise intervjuu ajal tegid immigratsiooniametnikud kindlaks, et hirm mobilisatsiooni ees oli varjupaigataotluse puhul põhjendatud, kuna tekitas „usutava hirmu”, ütles Scarborough.
Kuigi usutava hirmu otsuse saamine on alles esimene samm potentsiaalselt eduka varjupaigataotluse esitamisel, on see varjupaigataotlejate jaoks oluline, kuna immigratsiooniametnikud on taotlusprotsessi läbides suures osas vabastanud neile kriteeriumidele vastavad sisserändajad, selgitas Scarborough.
„Mobilisatsiooni eest põgenemine võib tegelikult olla varjupaigataotluse puhul kehtiv,” ütles Scarborough, lisades hiljem, et ta ei mõista, kuidas on väljasaatmislendude taasalustamine kooskõlas USA seisukohaga Venemaa suhtes.
„Kui me oleme selle sõja vastu, siis miks me ütleme, et Venemaal on õigus seda mobilisatsiooni läbi viia ja inimesi välja saata selles mobilisatsioonis osalemiseks ja Ukrainas võitlemiseks?”
„Ma ei saa aru, kuidas te need kaks poliitikat omavahel kokku lähevad,” ütles Scarborough. „Mul on küsimusi selle kohta, millal nad selle taaskäivitasid ja miks. 2022. aasta märtsis teatas USA, et nad lõpetavad Venemaale väljasaatmise poliitilise olukorra tõttu – nii et ma ei saa aru, miks nad seda uuesti alustasid ja tegid seda nii vaikselt.”
Vahepeal märkis Ice Guardianile, et: „USA immigratsiooniseadused võimaldavad mittekodanikel taotleda väljasaatmisest vabastamist – sealhulgas usutava hirmu menetlust. Kui aga kõik nõuetekohased menetlused ja edasikaebamised on ammendatud ning mittekodanike suhtes kehtib immigratsioonikohtuniku lõplik väljasaatmismäärus, võivad Ice ametnikud inimese välja saata.”
Eestinen.fi
