Unevajadus erineb vägagi. Albert Einstein puhkas välja 11 tunniga. Seevastu Napoleon olla hakkama saanud neljatunnise ööunega ning sama räägitakse Briti peaminister Margaret Thatcheri kohta.
Unevajadus sõltub aastaajast, vanusest ning soost. Samuti on oluline inimese ööpäevase aktiivsuse muster ehk kronotüüp – kas tegemist on ööbikuga, kes ärkab vara ja läheb va
ra magama või vastupidi, öökulliga, kellel meeldib õhtuti kaua üleval olla ja hommikul kaua magada.
Ühemunarakukaksikuid uurides on leitud, et unevajadusest umbes 40 protsenti on seletatav pärilike teguritega.
Üha selgemaks saab geenide roll unetarbe kujunemises. Suur rahvusvaheline uuring tegi kindlaks esimese geenivariandi, mis mõjutab oluliselt unevajadust.
Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli teadlase Till Roenneberg juhitud töörühm analüüsis enam kui nelja tuhande inimese geeniproove, mis pärinesid seitsmest erinevast Euroopa riigist. Uuringusse oli kaasatud ka pisut rohkem kui tuhande Eesti Geenivaramu doonori proovid.
Katseisikud pidid täitma põhjaliku unevajadust käsitleva küsimustiku: mis kell läheb tavaliselt magama, kaua võtab aega uinumine, mis kell tavaliselt ärkab ja kas ärkamiseks läheb vaja äratuskella.
“Muidugi oleks väga tore, kui kõiki oleks saanud unelaboris uurida, kuid kahjuks pole see võimalik,” ütles Eesti Geenivaramu teadur Maris Teder-Laving.
Müncheni ülikoolis väljatöötatud küsimustikku on kontrollitud ja leitud, et inimeste enda hinnangud oma unevajaduse kohta peavad üsna täpselt paika. Selle uuringu puhul võeti arvesse vaid puhkepäevane unevajadus, sest tööpäevadel pole ka öökulli tüüpi inimestel pääsu varasest ärkamisest.
Küsimustike põhjal asusid teadlased inimgenoomist otsima seoseid.
Tuli välja, et need inimesed, kellel oli geeni ABCC9 üks variant, magasid keskmiselt vähem kui teise geenivariandiga inimesed. Muutunud geen pikendas keskmist unetarvet poole tunni võrra ning see geenivariant on olemas ühel eurooplasel viiest.
Geen kodeerib valku, mis annab rakkudele infot energiahulga kohta. Inimese kehas on ABCC9 aktiivne ajus, südames, lihastes ja kõhunäärmes.
“Uni on väga komplekselt reguleeritud. See konkreetne geen reguleerib ainevahetust ning on oluline ka diabeedi ja kõrgvererõhutõve puhul,” ütles Teder-Laving.
Geen ABCC9 on olemas juba putukatel. Bioloogias laialdaselt mudelorganismina kasutatavad äädikakärbsed jäävad samuti unelaadsesse puhkeseisundisse. Kui teadlased blokeerisid neil geeni avaldumise, magasid sellised tiivulised öösel keskmiselt kolm tundi vähem. “Kärbsed magavad nii päeval kui öösel, see geen mõjutas ainult ööune pikkust. See oli hea tõestus, et geenivariandil on väga tugev mõju une pikkusele,” ütles Teder-Laving.
Huvitava asjaoluna ilmnes assotsiatsiooniuuringu tulemuste kontrollimisel, mida Eestist tehti 6000 geenivaramu doonori peal, et leitud geenivariandi mõju avaldus selgelt nende geenidoonorite puhul, kelle proovid olid kogutud talvel, mil Eesti on vööndiajas. Suveajal antud geeniproovide puhul seost nii selgelt ei ilmnenud. “Aina rohkem tuleb infot, et ajavööndi nihutamine mõjutab inimesi päris tugevalt,” ütles Teder-Laving.
