Sõltumata sellest, kui palju kohvi või energiajooke me tarbime, vajame me lõpuks siiski und, nagu kõik teisedki olendid, sealhulgas väikesed ümarussid. California Tehnoloogiainstituudi bioloog David Prober märgib, et uni on ülimalt tähtis, arvestades sellele kulutatud aega. Me magame selleks, et taastuda, kuid selle protsessi molekulaarsed ja rakulised mehhanismid pole veel täielikult mõistetavad.
Prober toob välja, et öelda, et magame, kuna oleme väsinud, oleks sama hea, kui öelda, et sööme, kuna oleme näljased – see ei selgita, millist toitu eelistada või kuidas toidu tarbimine meid mõjutab. Kuigi une täpne vajalikkus on endiselt ebaselge, pakutakse välja neli teooriat, miks me magame:
- Vabad Radikaalid: Uni võimaldab kehal parandada päeva jooksul metabolismi käigus tekkinud vabade radikaalide poolt kahjustatud rakke. Tähelepanuväärne on, et magamise ajal suureneb seotud geenide aktiivsus, mis aitab rakkude taastumisele kaasa. Väiksemate, kiirema ainevahetusega loomade pikem uni toetab seda teooriat.
- Energia Taastamine: Uni aitab taastada ärkveloleku ajal kasutatud energia. Adenosiini kogunemine, mis tekib ATP kasutamisel – universaalse energiaallikana rakkudes –, võib põhjustada väsimust. Proberi uuringud sebrakaladega näitavad, et adenosiini mõjutavad ravimid muudavad nende unevajadust.
- Informatsiooni Korrastamine: Magamine võimaldab ajul töödelda ja korrastada päeva jooksul kogutud informatsiooni. See võib aidata vähendada ajus mittevajalike sünapside hulka, arvestades aju mahupiirangut.
- Õppimine ja Mälu: Uni on oluline ka selleks, et aju saaks korrata ja tugevdada päeva jooksul kogetut, mis aitab mälu ja õpitu säilitamisele kaasa. Teadlane Thanos Siapas on näidanud katsetega rottidel, et unenäod võivad olla päevaste sündmuste ümbermängimine.
Prober tõdeb, et uni võib olla mitmete põhjuste summa või ajaloo jooksul on unel olnud erinevad põhjused, mis on evolutsiooniliselt edasi kandunud või täienenud.
