Hinnanguliselt üle poole ravimitest kirjutatakse välja või väljastatakse sobimatult, mis võib viia raskete terviseprobleemide tekkeni. Ohutu ravimikasutus ja tervisekahjustuste ennetamine on üks tähtsamaid tervishoiusüsteemi eesmärke. Selle jaoks arendatakse praegu Eestis välja ravimite kasutamise hindamise teenust.
Neljanda kursuse proviisoriõppe tudeng Johanna Jõgisoo nentis, et ravivead on suureks koormaks ka tervishoiusüsteemile: igal aastal kulutatakse sellele kogu maailmas ligikaudu 42 miljardit dollarit.
Tõenäosus, et üle 65-aastased inimesed kasutavad iga päev vähemalt viit kuni kümmet ravimit, on praegusel ajal suur. „Vananeva ühiskonna tõttu muutuvad kroonilised haigused üha tavalisemaks. Näiteks on patsient harjunud järjepidevalt võtma ravimit, mille arst on talle välja kirjutanud mitu aastat tagasi, kuid käesoleval hetkel pole antud ravim või selle annus enam vajalik või ohutu. Samuti võidakse lisada raviskeemi uusi ravimeid, mis annavad eelnevatega kahjulikke koostoimeid,“ selgitas Jõgisoo.
Samuti muudavad inimesed ise oma raviskeeme. Arvatakse, et ligi pooled patsiendid ei pea oma raviskeemist kinni. „Näiteks võetakse ravimit väiksemas annuses või harvem kui ette nähtud, sest kardetakse kõrvaltoimeid, sõltuvusse jäämist või ei tajuta ravimi toimet,“ ütles Jõgisoo.
Seetõttu on oluline hinnata viit või enam ravimeid võtvate inimeste ravimite riski- ja kasutegureid, et tagada patsiendi ohutus ja vähendada ebavajalikku ravimite kasutamist. „Ravimite kasutamise hindamise teenuse käigus saab proviisor selgitada patsiendile ravimi toimemehhanismi, võimalikke kõrvaltoimeid ja rõhutada raviskeemi järgimise olulisust. Patsient saab rääkida tekkinud probleemidest ja esitada küsimusi,“ lausus Jõgisoo.
Ravimite kasutamise hindamise teenus jaguneb kolmeks tasemeks, mis erinevad üksteisest patsiendi raviskeemi analüüsi ulatuse poolest. Teenuse osutamiseks kesk- ja kõrgtasemel tuleb proviisoril läbida täiendusõpe.
Jõgisoo sõnutsi on proviisoritel eriline kompetentsus just ravimite alal ja seega suudavad nad kõige tõenäolisemalt tuvastada potentsiaalseid ja juba tekkinud ravimitega seotud probleeme. „Samuti on apteegid reeglina kauem avatud kui perearstikeskused ja asuvad patsiendile mugavas asukohas, näiteks toidupoodide läheduses.“
Eestis 2019. aastal läbiviidud ravimite kasutamise hindamise teenuse pilootprojekt näitas, et patsientide teadlikkus oma ravimitest ja nende kasutamisest oli teenusejärgselt paranenud. „Enamasti hindasid patsiendid teenusest saadud teadmisi ja proviisorite pakutud lahendusi kõrgelt ning Eesti projekt näitas, et proviisoritel on piisavalt teadmisi, et osutada teenust esmasel tasemel,“ sõnas Jõgisoo.
Eestis välja töötatud pilootprojektiga on esmasel tasemel liitunud ka Läti, Poola, Horvaatia, Ungari, Rumeenia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Bulgaaria.
FOTO: Andero Kalju
