Eelmisel nädalal toimus esimene avalik arutelu, millises suunas peaks Eesti rattastrateegia liikuma ning kuidas jalgrattaga sõitmist üle Eesti parimal moel toetada.
Eesti rattastrateegia peamine eesmärk on jalgratta ja teiste aktiivsete liikumisviiside osakaalu oluline suurendamine igapäevastes liikumistes.
„Eesti on siiani üks vähestest Euroopa Liidu riikidest, kus puudub riiklik rattastrateegia. Ent meie eesmärk on saada 2025. aasta märtsiks valmis Eesti rattastrateegia,“ lausus Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juhataja Johann Peetre.
Rattastrateegia avalikul arutelul rõhutati, et Eesti elanike ootused kõigile kättesaadava, taskukohase ja tervisliku rattateede taristule ning ohutule liikumiskeskkonnale on suured. Samuti tutvustati strateegia lähteseisukohti, rattakasutuse trende, rattasõidu võimalikkust Põhjamaades ning millised on väljakutsed üle-eestilise rattastrateegia koostamisel.
Peetre lisas, et luues inimestele tingimused ohutuks ja mugavaks rattaga liiklemiseks, on paljud valmis oma igapäevaseid käike tegema rattaga ja jalgsi. „Paremad jalgsi ja rattaga liikumise tingimused tähendavad kõigile kättesaadavat liikuvust, paremat avaliku ruumi kvaliteeti ning inimeste üldist heaolu ja tervist,“ nentis ta.
Üritusel toimunud arutelul toodi prioriteetidena välja vajadus vastutava kompetentsikeskuse järele, kuhu kohalikel omavalitsustel ja teistel on võimalik suuniste ning abi saamiseks pöörduda. Suuremate probleemidena toodi välja veel ühtse, tervikliku ja ohutu taristu võrgustiku puudumine ning aastaringse hoolduse vajaka jäämine, mis on hetkel põhiliseks takistuseks ratta igapäevasteks liikumisteks kasutamisel.
Kui soovid kaasa mõelda rattastrateegia loomisel, siis saad seda teha SIIN
