2024. aastal tähistame teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Statistikaamet vaatas sel puhul andmetele otsa ja leidis põnevaid fakte, milline on Eesti kultuuriline mitmekesisus arvudes.
- Eestis elab 1.01.2024 seisuga 1 374 687 inimest. Kõige rohkem elas Eestis inimesi 1989. aasta loenduse ajal (1,57 miljonit) ning kõige vähem 1881. aasta loenduse ajal (0,88 miljonit).
- Oodatav eluiga sünnimomendil on Eestis 79 aastat (Lätis 76, Leedus 77, Soomes 82). Naiste oodatav eluiga on 83,1 aastat ja meestel 74,5. Eesti inimesed elavad tervena 58 aastat.
- Levinuimad rahvused Eestis on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased, sakslased, leedulased. Kokku on 18 rahvust, kelle esindajaid on rohkem kui 1000. Pea 70% rahvustest on esindatud alla 100 inimesega.
- 88%-l Eesti leibkondadest on kõik liikmed samast rahvusest, ülejäänud 12% on mitmerahvuselised perekonnad.
- Eestis elab 217 erinevast rahvusest inimesi ning siin kõneletakse 260 erinevat emakeelt.
- Eesti keelt oskab hinnanguliselt 82% rahvastikust: 65% neist emakeelena ja hinnanguliselt 17% võõrkeelena.
- Eesti kodakondsusega rahvastikust räägib Eesti keelt emakeelena 79% inimestest, 82% on Eesti rahvusest, 94% on Eestis sündinud. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus on tõusnud 4,4%ni.
- Eelmisel aastal saabus Eestisse elama 26 399 inimest ja siit lahkus 12 543. See tähendab, et sisseränne ületas väljarännet enam kui kaks korda.
- Tallinnas elab umbes kolmandik Eesti elanikkonnast ning pealinna saabub ka proportsionaalselt rohkem inimesi. Üle poole (51%) mullu sisserännanutest jäid elama just Tallinna. Välismaalastes jääb Tallinna elama 58%, eestlastest 38%. Sama suur oli Tallinna osakaal ka väljarändajate seas ehk pooled väljarännanutest elasid viimati Tallinnas.
