Ukraina sõjapõgenikest tööealistest käib Eestis tööl umbes pool, peamiselt lihttöödel nagu koristamine või köögiabi. Raul Eametsa, tööhõiveeksperti, sõnul on nende panus Eesti majandusse märkimisväärne, ületades riigi poolt makstavad sotsiaaltoetused. Novembris viibis Eestis umbes 26 500 ajutise kaitsega Ukraina kodanikku, kellest 46% töötas, võrreldes Eesti keskmise 69%-ga. Ukraina põgenike hulgas on töötuse määr 16%, mis on kõrgem Eesti keskmisest 7%-st.
Ulla Saar, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler, märgib, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Ukraina sõjapõgenike tööhõive määr hea. Ta toob välja, et varasemad põgenikelained on jõudnud 50% tööhõiveni umbes kümne aastaga.
Eesti valitsus on investeerinud Ukraina põgenike sotsiaalsesse kaitse alates eelmisest aastast ligi 200 miljonit eurot. Hoolimata sellest, et Ukraina sõjapõgenikud moodustasid eelmisel aastal 40% toimetulekutoetuse taotlejatest, toob Eamets välja, et nende majanduslik panus on suurem kui kulutatud toetused.
Enamasti töötavad sõjapõgenikud lihttöödel, näiteks koristajate, kontori- või hotelliabilistena. Nende tööhõive on sageli piiratud keeleoskuse ja kvalifikatsiooni erinevuste tõttu. Eamets rõhutab, et investeeringud täiend- ja ümberõppesse aitaksid sõjapõgenikel oma potentsiaali täielikult realiseerida, eriti neil, kes olid Ukrainas kõrgelt kvalifitseeritud töötajad.
