Kuigi meeste haigestumine kopsuvähki väheneb, siis naised Eestis haigestuvad varasemast rohkem, näitab suur uuring.
Kopsuvähk on Eestis peamine vähisurmade põhjus meestel ja sageduselt teine vähisurmade põhjus naistel. Varasemate uuringute alusel oli kopsuvähihaigestumus Ida-Euroopa riikides meestel kõrgem ja naistel madalam kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides.
Euroopas tervikuna täheldatakse kopsuvähisuremuse vähenemist meestel ja suurenemist naistel. Eelmises, 1994. aastal avaldatud põhjalikus uuringus vaadeldi kopsuvähitrende Eestis ajavahemikul 1968-1987, kui riiklik tubakapoliitika ja vastavad rahvatervishoiumeetmed puudusid.
Töö eesmärk oli analüüsida kopsuvähihaigestumuse ja -suremuse muutusi Eestis 30 aasta jooksul (1985-2014). Sellesse ajavahemikku jäid ulatuslikud sotsiaalsed, majanduslikud ja tervishoiukorralduslikud muutused, s.h tubakaseaduse kehtestamine. Uuringutulemused avaldati tänavu augustis ajakirjas BMC Cancer.
Meeste kopsuvähihaigestumus suurenes ajavahemikul 1985-1991 keskmiselt 3% aastas ja haigestumuse tipp saabus 1991. aastal, kui registreeriti 77 esmasjuhtu 100 000 inimese kohta.
Meestel vähenes, naiste suurenes
Järgneval perioodil haigestumus vähenes keskmiselt 1,5% aastas.Haigestumus vähenes meestel statistiliselt olulisel määral kõigis vanuserühmades, v.a vanuses üle 75 aastat. Kõige kiiremini (umbes 4% aastas) vähenes haigestumus vanuserühmas 15-54 aastat. 75aastaste ja vanemate meeste seas suurenes haigestumus keskmiselt 2% aastas.
Naiste kopsuvähihaigestumus suurenes kogu vaatlusperioodi vältel keskmiselt 1,6% aastas. Haigestumuse suurenemist täheldati naistel kõigis vanuserühmades, sh ka 15-54aastastel (1,6% aastas).
Kopsuvähisuremuse muutused aastatel 1985-2014 järgisid üldjoontes haigestumuse muutusi, seega vähenes suremus meestel kõigis vanuserühmades, v.a 75aastaste ja vanemate meeste seas. Naistel võib olulise leiuna välja tuua suremuse stabiliseerumise 15-54aastastel ja 55-64-aastastel naistel, hoolimata haigestumuse suurenemisest.
Samas väärib märkimist, et kui 1980. aastatel olid Eesti ja Soome meeste kopsuvähi haigestumuskordajad sarnased, siis Soomes algas langustrend tunduvalt varem (juba enne riikliku tubakapoliitika meetmete rakendumist) ja praeguseks on haigestumus seal peaaegu kaks korda madalam kui Eestis.
Igapäevasuitsetajaid vähem
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute tulemused näitavad, et meeste seas oli igapäevasuitsetajate osakaal 2016. aastaks võrreldes 1990. aastate algusega vähenenud 46%-lt 30%ni.
Eesti naiste seas on igapäevasuitsetajate osakaal vähenenud minimaalselt (18% vs 16%).
Loe ka nõuandeid, kuidas elada üle esimesed päevad pärast suitsetamisest loobumist.
Kopsuvähk on endiselt oluline tervishoiuprobleem, sest esmasjuhtude arv püsib suur, tingituna olulisel määral rahvastiku vananemisest. Et kopsuvähielulemus on võrdlemisi väike (viie aasta suhteline elulemus Eestis viimastel andmetel 14%, st viis aastat pärast diagnoosimist on elus 14% diagnoositutest), siis järgivad kopsuvähisuremuse trendid üsnagi täpselt haigestumustrende.
TASUB TEADA
* Kokku diagnoositi aastatel 1985-2014 Eestis 22890 kopsuvähi esmasjuhtu (18 399 meestel ja 4491 naistel).
* Mediaanvanus diagnoosimisel suurenes ajavahemike 1985-1989 ja 2010-2014 võrdluses meestel 61 aastalt 69 aastani, naistel vastavalt 65 aastalt 71 aastani.
* Uuringuperioodil registreeriti Eestis 20219 surmajuhtu kopsuvähi tagajärjel.
Autor: Kaire Innos Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja
Allikas: virtuaalkliinik.ee
Foto: Dimitri Bång@dbo
