Ilukapslid, närvikapslid, mälukapslid, vitamiinid ja mineraalaineid. Tervendavaid ja tugevdavaid kapsleid, millega oma tervist parandada, on poes ja apteegis müügil tuhandeid. Eesti turule on lubatud lausa üle 12000 toidulisandi. Asjatundjate sõnul pole neist aga mingit kasu.
“Maailmas on neid uuringuid tehtud, üle poolte toidulisanditest väga selgelt ei vasta sellele, mis seal peal kirjas on,” on toidulisandite maaletooja Priit Rebane skeptiline.
“Ükski uuring ei näita, et näiteks D-vitamiini võtmine aitab olla tervem,” sõnab perearst Marta Velgan. Ometi inimesed seda usuvad ja kalli raha eest ka ostavad.
Velgani sõnul aitab D-vitamiini lisaks võtmise müüdile kaasa ka see, et Eestis on selle analüüsi normväärtus liiga kõrgele.
“Mujal maailmas on piir 50 (D-vitamiini sisaldus veres, nmol/l – toim.), puudus hakkab alles siis kui on alla 30, aga meil on see piir pandud 75 peale ja seda on üpris keeruline saavutada ka toidulisandit võttes,” selgitab Velgan.
Üheks põhjuseks, miks see nii võib olla, on muidugi raha. Möödunud aastal oli Euroopa toidulisandi turu suuruseks üle 10 miljardi euro. Aastaks 2027 ennustatakse turu suuruseks aga juba üle 22 miljardi euro. Ega ilmaasjata pole Austraalia meditsiini assotsiatsiooni president Michael Gannon öelnud, et multivitamiine võttes saab inimene endale väga kalli uriini.
Seda seetõttu, et enamik vitamiinidest ja mineraalidest, mida me sisse võtame, tulevad niisama targalt meist ka välja.
“Tihti keha ei omasta neid,” selgitab Velgan. Nimelt sõltub paljude lisandite puhul imendumine väga suuresti sellest, mis kujul see aine kapslis esineb.
Kuid see, et paljudest toidulisanditest mingit kasu pole, pole sugugi ainus probleem. Suur probleem on hoopis selles, et iga turule tulija saab neid imelihtsalt registreerida ja selleks, et apteeki müüki pääseda, ei tee keegi uudsest tootest laborianalüüsi, et näha, mida toode tegelikult sisaldab.
“Me ei tea, mida toidulisandid, mida patsiendid võtavad, sisaldavad. On ju leitud toidulisandeid, mis on tervisele ohtlikud, sest nad ei läbi sellist tõsisemat kontrolli,” on doktor Velgan inimeste tervise pärast mures ning lisab: “Kui keegi ei kontrolli, on sinna lihtne midagi sisse libistada.”
“Testimise või analüüsimise kohtustust meil ei ole,” sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Airika Salumets.
