Robert Linna, Riina Maidre, Pavel Botšarov ja Eduard Tee on tuntud Eesti inimesed, kes tänavad oma vanemaid, et nad on otsustanud omal ajal neid vaktsineerida. Just tänu vaktsineerimisele on rasketesse nakkushaigustesse haigestumine oluliselt vähenenud või üldse kadunud.
„Eesti riikliku immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse lapsi alates imikueast 12 nakkushaiguse vastu, mille põdemisel või levimisel võivad olla tõsised tagajärjed. Need haigused on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, hemofiilusnakkus, inimese papilloomiviirusnakkus, leetrid, mumps ja punetised. Lapsi vaktsineeritakse nii varases eas, kuna haigus võib tabada ka imikut ning osa haigusi, mille vastu vaktsineeritakse, võib kulgeda eriti raskelt just imikueas,“ selgitas Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova.
Ta tõi näiteks läkaköha, mida imikud võivad põdeda väga raskelt. Lisaks on imiku- või väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärg suure tõenäosusega krooniline maksapõletik ning rotaviirus võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise soolepõletiku.
Vaktsineerimisega hõlmatuse näitajat kasutatakse tervishoiusüsteemi suutlikkuse ja esmatasandi arstiabi kättesaadavuse hindamise indikaatorina. Eestis on vaktsineeritud immuniseerimiskava raames ligi 91% 2-aastastest lastest ja 94% lastest vanuses 7 kuud kuni 14 aastat. „Vaktsineerimine on väga tõhus ja ohutu viis lapse kaitsmiseks raskete nakkushaiguste eest. Tänu kõrgele hõlmatusele vaktsineerimisega on paljud nakkushaigused kadunud või saadud kontrolli alla. Iga lapsevanem aitab oma lapse vaktsineerimisega kaitsta ka neid lapsi, keda ei saa meditsiinilistel põhjustel vaktsineerida“, selgitas Filippova.
Oma lapsi on otsustanud vaktsineerida ka Mart Maidre. „Inimesed võiksid ise läbi mõtestada, mille jaoks vaktsineerimine vajalik on. See ei ole ju mitte nii palju teiste kui ikka enda jaoks. Vaktsineerimine on aidanud minu lastel tervena püsida – kõige lihtsam tõestus, miks vaktsineerimine vajalik on,“ lausus näitleja Riina Maidre isa.
Oma vaktsineerimise kogemust jagas ka näitleja Eduard Tee, kelle vanemad otsustasid teda samuti väiksena vaktsineerida ning mille eest ta väga tänulik on. „Laste tervisele pöörati palju tähelepanu. Loomulikult kõik need vajalikud vaktsiinid tehti õigel ajal. Kõik, mis arst teeb, teeb ta sinu terve lapse heaks. Meditsiin on arenenud aastasadu selleks, et ennetada haiguseid ja vajadusel ka ravida. Meil tasub meditsiini usaldada. Ilma terviseta sa oma professionaalset karjääri ei loo,“ selgitas Eduard Tee isa.
Vaktsiinid on väga tõhusad
„Vaktsineerimine on looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohtude ja vaevadeta,“ selgitas Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist, lisades, et vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta ega kutsu esile nakkushaigust.
Filippova sõnul hinnatakse vaktsiinide tõhusust selle alusel, kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkivad kaitsvad antikehad ja kui paljudel haigestumine ära hoitakse. „Tänu vaktsineerimisele on teatud nakkushaigustesse haigestumine oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lapseeas tehtavatest vaktsineerimistest kujundavad immuunsuse 95-99% vaktsineeritutest. Mõnevõrra väiksem tõhusus on läkaköha vaktsiinil (ligikaudu 85%) ja tuberkuloosivaktsiinil (kuni 80%). Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud laps seda haigust ka põeb, on haiguse kulg palju kergem kui mittevaktsineeritul,“ sõnas Filippova.
Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Vaktsineerimisteenus on kõigile Eesti lastele kättesaadav. Informeeritud otsuse tegemisel oma lapse vaktsineerimise osas tuleb kindlasti lähtuda tõenduspõhisest teadusest ja vajadusel küsida nõu lapse perearstilt/pereõelt, kes selgitab lapsevanemale vaktsineerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes vaktsineerimisega seotud küsimustes.
Lisainfo: https://ta.vaktsineeri.ee
