Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ütles esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et tulumaksuvabamiinimumi tõus 500 eurolt 654 euroni tähendab tuleval aastal riigieelarvele 82 miljonit eurot vähem laekumisi, 2024. aastal on negatiivne mõju prognoosi järgi 80 miljonit eurot.
Liivamägi lisas aga, et lõplik summa sõltub palgadünaamikast. “Mida kiirem on inflatsioon, seda suuremad on palgatõusud, me eeldame, ja seda väiksem mõju eelarvele on,” selgitas asekantsler.
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer ütles, et ka keskpanga hinnang jääb samasse suurusjärku, veidi alla 100 miljoni euro. “Seal võivad väiksed vahed tulla selles, et hõive ja inflatsiooni prognoosid on veidi ajakohastatud, aga ta umbes sinna tasemele jääb,” lisas Randveer istungil.
Tervikuna jääb seega uue valitsusliidu koalitsioonileppe mõju riigieelarve laekumisele Randveeri vaates pigem väikeseks. “Kui palju need lisamaksusammud mõjutavad majandust, siis ega me suurtest summadest ei räägi. Ka see 100 miljonit, isegi kui ta oleks 100 miljonit, see on kuskil 0,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist,” märkis ta.
Liivamägi selgitas, et maksuvabamiinimumi tõus eeldab ka muudatusi maksu- ja tolliameti IT-süsteemides, samuti sotsiaalkindlustusametis ja ettevõtjate süsteemides. “Aga see ei ole tohutu suur muudatus, sest tuleb korrigeerida sisuliselt ühte numbrit,” märkis ta. Ministeeriumi teada peaks muudatused valmima õigeaegselt, uue aasta alguseks.
Lisaks tulumaksuvabamiinimumi tõusule on valitsus otsutanud lükata aasta võrra edasi kütuseaktsiisi tõusu, mille mõju eelarvele on asekantsleri sõnul 2023. aastal hinnanguliselt 8 miljonit eurot ja 2024. aastal 28 miljonit eurot. Need hinnagud täpsustuvad aga koos rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga, mis peaks valmima augusti jooksul.
