Välisminister Margus Tsahkna kohtus
Tallinnas visiidil viibiva Ukraina asepeaministri Tarass Katškaga. Kohtumisel keskenduti Ukraina julgeolekuolukorrale, Euroopa Liidu laienemisele ning täiendavatele meetmetele, mis suurendaks veelgi survet ja isolatsioonipoliitikat Venemaa vastu, arvestades, et Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu täitub juba neljas aasta.
„Ükski riik pole nii mitmel rindel ennastületavalt pingutanud,“ ütles Tsahkna. „Ukrainlased võitlevad juba neli aastat enda ja kogu Euroopa julgeoleku nimel. Selle kõrval on nad sõjaolukorras juba ellu viimas reforme, et saada osaks EList. Töö käib ka selle nimel, et Venemaa kõigi Ukrainas toime pandud õuduste eest vastutusele võtta. Tugev Euroopa vajab Ukrainat, nii nagu Ukraina vajab meid.“
„Venemaa pommitab tsiviilelanikke ning elektri-, sooja- ja veevarustust tagavat taristut keset krõbekülma talve, et murda ukrainlaste vastupanu, teeseldes samal ajal rahuläbirääkimisi, mis on kohutavalt küüniline,“ ütles Tsahkna. „Kuni Venemaa eesmärk Ukraina hävitada ja Euroopa julgeolek ümber korraldada pole muutunud, ei muutu ka meie isolatsiooni- ja survepoliitika Venemaa suunas,“ rõhutas Tsahkna. „Euroopa Liidu 20. sanktsioonipakett tuleb vastu võtta esimesel võimalusel. Külmutatud varad peavad jääma tõkestatuks ning Venemaa peab kandma vastutust toime pandud agressioonikuriteo eest.“
„Õiglase ja püsiva rahuni viib üksnes Ukraina poliitiline, majanduslik ja sõjaline toetamine ning agressor Venemaa isoleerimine, survestamine ja temalt sõja pidamiseks vajalike majanduslike vahendite äravõtmine,“ ütles Tsahkna.
Ministrid rääkisid ka Tallinnas toimuvast Euroopa Liidu laienemiskonverentsist, mis on laienemispoliitika geostrateegilist tähtsust arvestades väga õigeaegne, ning Ukraina konkreetsetest sammudest Euroopa Liidu liikmesuse suunas. „Eesti toetab Ukraina kiiret edasiminekut teel Euroopa Liitu ja tunnustame reformide eest, mida Ukraina on sõjaolukorras juba suutnud ellu viia. Rõhutame, et kõik praegused ja tulevased liikmesriigid peavad austama demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, mis on Euroopa Liidu alustaladeks,“ ütles Tsahkna Katškale.
Samuti arutati ettevalmistusi 2027. aastal Eestis toimuvaks Ukraina ülesehitamise konverentsiks. „Ukraina ülesehitamine on Eesti arengukoostöö suurim prioriteet,“ rõhutas Tsahkna ja lisas, et Ukraina ülesehitusest kujuneb lähimate kümnendite suurim strateegiline majandusprojekt Euroopas.
Tsahkna tõi esile ka Eesti eestvedamisel käivitatud Euroopa Liidu algatuse keelata Venemaa endistele võitlejatele sisenemine Schengeni alale. „Oleme seda ettepanekut tutvustanud kõigile ELi välisministritele ning ka välisminister Sõbihale, kes toetas ideed ja oli Eestiga samal nõul, et Ukrainas võidelnud Vene sõdurid on julgeolekuoht Euroopale.“