USA president Donald Trump vestles neljapäeval telefoni teel Venemaa juhi Vladimir Putiniga, arutades võimalust pidada peatselt tippkohtumine Budapestis, mille eesmärk on lõpetada Venemaa ja Ukraina vaheline sõda.
Trump nimetas kõnet produktiivseks ja otsekoheseks, öeldes, et juba järgmisel nädalal kohtuvad mõlema riigi kõrgetasemelised esindajad, et ette valmistada presidentide kohtumine. „Seejärel kohtume president Putiniga kokkulepitud kohas Budapestis, et näha, kas suudame sellele sõjale lõpu teha,“ ütles Trump, täpsustamata täpset kuupäeva.
Kreml teatas, et telefonikõne toimus Venemaa algatusel ning seda iseloomustas „väga avameelne ja usalduslik õhkkond“. Putini tippnõunik Juri Ušakov kinnitas, et mõlemad pooled alustavad kohe ettevalmistusi tippkohtumise korraldamiseks, mille toimumiskohaks võib saada Ungari pealinn Budapest.
Trumpi sõnul juhib USA delegatsiooni läbirääkimistel välisminister Marco Rubio. „Meie ametnikud kohtuvad järgmisel nädalal, et panna alus konstruktiivsele dialoogile,“ kinnitas Trump.
Lisaks Ukraina sõja lõpetamise võimalustele arutasid presidendid ka olukorda Lähis-Idas. Trump kirjutas sotsiaalmeedias, et Putin õnnitles teda ja Ühendriike „ajaloolise rahu saavutamise eest Lähis-Idas“, nimetades seda sündmust millekski, „millest on unistatud sajandeid“. Trump lisas, et need arengud toetavad ka rahupüüdlusi Ukrainas.
Viimati kohtusid Trump ja Putin augustis Alaskal, mis oli esimene USA ja Venemaa liidrite silmast silma kohtumine pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal.
Reedel on Trumpil kavas kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kellega arutatakse muu hulgas võimalust tarnida Ukrainale Ameerika tiibrakette Tomahawk. Allikate teatel kohtusid sel nädalal mitmed Ukraina kõrged ametnikud ka USA relvatootjate, sh Raytheoni, esindajatega, et arutada edasist koostööd.
Eesti välisminister Margus Tsahkna kommenteeris kavandatavat kohtumist, rõhutades, et Eesti toetab kõiki püüdlusi saavutada õiglane ja kestev rahu Ukrainas, kuid mitte rahu hinnaga, mis lubaks agressoril oma eesmärke saavutada.
„Ainus tee õiglase rahuni on agressori survestamine ja Ukraina toetamine,“ märkis Tsahkna. „Venemaa peab mõistma, et agressioon on tupiktee. Selleks tuleb kiita heaks Euroopa Liidu järgmine sanktsioonipakett, kasutada külmutatud Vene varasid ja liigutada edasi agressori vastutusele võtmisega.“
Tsahkna rõhutas, et Eesti toetus Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele on vankumatu.
„Ukraina tulevik on Euroopa Liidus ja NATOs, kuid sõjakuritegudes tagaotsitava Putini tulevik on Haagis, rahvusvahelises kriminaalkohtus,“ lisas välisminister.
