Ameerika Ühendriikide president Donald Trump andis teisipäeval selge signaali, et USA ei plaani pikendada peagi lõppevat vaherahu Iraaniga. Tema sõnul on aeg piiratud ning juhul, kui diplomaatilised läbirääkimised ei anna tulemusi, on USA sõjavägi valmis tegutsema.
Kuigi Washingtonis on veel lootust, et viimase hetke kõnelused Pakistanis võivad siiski aset leida, püsib olukord äärmiselt pingeline. Ka Iraani kõrge ametnik on kinnitanud, et osalemist kaalutakse, kuid otsus sõltub mitmest tingimusest.
Trump väljendas CNBC-le antud intervjuus selgelt oma seisukohta: vaherahu pikendamine ei ole tema plaanides. Tema hinnangul võib sõjaline surve anda USA-le läbirääkimistes tugevama positsiooni. Samal ajal rõhutas ta, et USA relvajõud on valmis igaks stsenaariumiks.
Iraan reageeris omakorda hoiatavalt. Valitsuse pressiesindaja Fatemeh Mohajerani sõnul ei soovi Teheran uusi rünnakuid, kuid nende korral lubatakse vastata varasemast palju jõulisemalt. See viitab selgelt sellele, et konflikt võib eskaleeruda väga kiiresti.
Esialgu kaheks nädalaks kokku lepitud vaherahu, mis algas 7. aprillil, on nüüdseks jõudmas lõpule. Hilisemate vihjete kohaselt kestab see kuni 22. aprilli õhtuni, mis annab vaid lühikese ajapikenduse võimalike kokkulepete saavutamiseks.
Samal ajal valmistub Pakistan võimalikeks läbirääkimisteks, tugevdades pealinna Islamabadi julgeolekut ligikaudu 20 000 korrakaitsja abil. Delegatsioonide saabumine on aga seni edasi lükkunud, mis lisab ebakindlust.
Olukorda teravdas veelgi USA otsus hõivata Iraaniga seotud naftatanker Tifani. Tegemist on esimese sellise operatsiooniga Iraani toornafta ekspordi vastu, mis võib diplomaatilisi püüdlusi oluliselt raskendada. Iraan on varem teatanud, et ei ole valmis läbirääkimisteks seni, kuni USA jätkab tema sadamate blokeerimist.
Tanker, mille pardal oli ligikaudu kaks miljonit barrelit naftat, asus India ookeanis Sri Lanka lähedal ja oli teel Singapuri. USA keskväejuhatuse sõnul on sellised operatsioonid osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on katkestada Iraani rahastamisvõrgustikke.
Pinged on kandunud ka strateegiliselt olulisse Hormuzi väina, mille Iraan on sisuliselt sulgenud teiste riikide laevadele. See samm on vähendanud maailmaturule jõudva nafta hulka ligikaudu 20 miljoni barreli võrra päevas, mõjutades otseselt naftahindu ja globaalseid turge.
Diplomaatilised pingutused jätkuvad, kuid esimene läbirääkimiste voor kümme päeva tagasi lõppes tulemusteta. Iraan on seni keeldunud uutest kohtumistest, viidates USA jätkuvale survele ja sanktsioonidele.
Trumpi eesmärk on saavutada kokkulepe, mis piiraks Iraani tuumaprogrammi ja väldiks edasist majanduslikku ebastabiilsust. Samal ajal soovib Teheran säilitada oma õiguse uraani rikastamisele ning saavutada sanktsioonide leevendamise.
Kuigi olukord on äärmiselt pingeline, ei ole diplomaatiline lahendus veel täielikult välistatud. Kõik sõltub sellest, kas mõlemad pooled on valmis kompromissideks enne, kui konflikt liigub järgmisele, palju ohtlikumale tasandile. Loe teisi uudiseid SIIT
