Transpordiamet otsustas, et ei kuuluta ehitusmaterjalide hinna tõusu tõttu vähemalt aprilli lõpuni enam uusi teedeehituse hankeid välja. Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa (KE) sõnul oleks teatud ulatuses mõistlik võtta teede ehitamiseks laenu, kuid enne tuleb oodata, kuni turuolukord selgineb.
Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa ütles, et kuna ehitusmaterjalid on Vene-Ukraina sõja tõttu märkimisväärselt kallinenud, siis muutuvad kallimaks ka ehitushanked.
Randmaa sõnul on transpordiameti selle aasta eelarve teede remontimiseks ja ehitamiseks ilma Rail Balticu viaduktideta umbes 165 miljonit eurot. Sellest kolme neljandiku ulatuses on transpordiamet lepinguid juba ka sõlminud või hankekeskkonda hankeid üles pannud. Ülejäänud hanked pandi aga hetkel kuni aprilli lõpuni seisma.
“Uusi hankeid me üles ei pane. Need, mis riigihangete registris täna on, nendega me läheme täna lõpuni välja, avame need hanked ära, vaatame, millised hinnad sealt siis välja kujunevad. See viimane 25 protsenti jääb siis meile puhvriks, kus me vaatame ja ootame neid hindu ja kompenseerimisi ja vaatame, kas meil on võimalik veel midagi turule tuua või mitte. Ma väga tahaks loota, et midagi oleme võimelised tooma, aga kindlasti on see maht võrreldes aasta alguse plaaniga väiksem,” sõnas ta.
Konkreetsed ehitusobjektid, mis edasi lükatakse, selguvad Randmaa sõnul neljapäeval. Nende hulgas on nii taastusremonte, rekonstrueerimisobjekte kui ka liiklusohtlikke kohtasid.
Eesti Taristuehituse Liidu juhi Sven Pertensi sõnul on Eesti taristuehitus sisenemas kriitilisse faasi, kus mahud võivad eelmise aasta võrreldes väheneda kuni 40 protsenti. Kuigi hinnad on kallimad, vajavad teed tema sõnul siiski remontimist. Ta tõi võrdluse hambaraviga, kus samuti väikeste hambaaukudega tegelemise edasilükkamisel tekivad lõpuks suuremad probleemid.
“Edaspidiselt see seab valdkonna ette väga suuri probleeme ja väljakutseid, et kuskohast see raha tekib ja mis siis saab ka nendest inimestest, kes valdkonnas töötavad. Meie siin valdkonnas tegutsejatena ei näe praegu muud varianti Eesti transporditaristut vähegi aktsepteerivas seisus hoida kui et riik peab võtma laenu ja hakkama teedesse ja tänavatesse investeerima lisaks kõigile teistele täiendavatele investeeringutele, mida see olukord on kaasa toonud. ” ütles ta.
Taavi Aas ütles, et praegu on veel keeruline öelda, mis mahus peaks valitsus sekkuma. Enne on tema sõnul vaja, et turuolukord selgineks. Laen oleks tema sõnul üks võimalik viis, kuidas reageerida.
“Kui me mõtleme tagasi siin koroonaalgusesse, siis toonane valitsus päris tugevalt panustas teedeehitusse rahaliselt selleks, et turgu nii-öelda rahustada, et anda signaal, et töödega minnakse edasi. Siin nüüd erinevad olukorrad selles mõttes, et tänane olukord on tingitud ikkagi suurest hinnatõusust. Kindlasti teatud ulatuses võiks olla mõistlik ka laenuvõtmine, ma arvan, et meie [Keskerakonna – toim.] taha see kindlasti ei jääks, eelmises valitsuses seda ka tehti,” ütles ta.
Aas lisas, et Reformierakonnaga tuleb lisaeelarve käigus kokkuleppele jõuda, hetkel veel sellist meedet ei ole koalitsioonis arutatud.
Allikas. Err.ee
