Tänavu kolmandas kvartalis oli Eesti töötuse määr 7,4 protsenti, kasvades aastaga vaid 0,1 protsendipunkti, teatas statistikaamet. Samas vähenes töötuse määr teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti. Töötuid oli kvartali lõpus 56 300 – aasta algusest vähenenud, kuid siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.
Töötus vähenes meeste ja noorte seas
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva sõnul vähenes töötus võrreldes teise kvartaliga eelkõige meeste ja noorte (15–24-aastased) seas – noorte töötute arv langes 2300 võrra. Samas suurenes töötus 25–64-aastaste naiste seas 2700 inimese võrra, samal ajal kui sama vanuse meeste hulgas langes töötute arv 1600 võrra.
Tööhõive ja tööturul osalemine
Kolmandas kvartalis oli tööhõive määr 69,1 protsenti ja tööjõus osalemise määr 74,6 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga jäi tööhõive määr samaks, kuid kvartaliga vähenes see 0,6 protsendipunkti. Tööhõive tipp jäi suvekuudele ehk teise kvartalisse, mil noorte huvi töötamise vastu oli suurem.
Kuigi võrreldes teise kvartaliga vähenes hõivatute arv 6500 võrra, oli neid aastases võrdluses siiski 6300 võrra rohkem. Kvartaalne langus tulenes peamiselt naiste töökohtade vähenemisest – tööd kaotas 5800 naist ja 700 meest.
Sektoriaalsed ja piirkondlikud erinevused
Hõivatute arv kasvas aastaga põllumajanduses, metsamajanduses ja kalanduses ning tööstuses ja ehituses, kuid langes teenuste sektoris. Võrreldes teise kvartaliga suurenes hõivatute arv üksnes tööstuses ja ehituses, samal ajal kui teenustes vähenes töötajate arv koguni 16 100 võrra.
Piirkondlikult oli märgatav kasv Põhja-Eestis, kus hõivatute arv kasvas aastaga 7100 võrra, sealhulgas Tallinnas 9500 meeste seas. Samas vähenes naiste hõive pealinnas 8600 võrra. Ida-Virumaal kasvas hõivatute arv 2000 võrra, kuid mujal Eestis oli hõivatuid aastaga vähem.
Majanduslikult mitteaktiivsed suurenevad
Ühes töötute ja hõivatute arvu langusega kasvas majanduslikult mitteaktiivsete ehk väljaspool tööjõudu olevate inimeste arv. Kolmandas kvartalis oli neid 7900 võrra rohkem kui teises kvartalis ja 1700 võrra rohkem kui aasta varem. Tööjõus osalemise määr langes kvartaliga 0,8 protsendipunkti, kuid jäi aastases võrdluses 0,1 protsendipunkti võrra kõrgemaks.
Järeldused ja väljakutsed
Tööjõuturu statistika näitab, et kuigi aastane tööhõive on kasvanud, esinevad piirkondlikud ja soolised erinevused ning sektorite lõikes olulisi muutusi. Märkimisväärne langus teenuste sektoris ning naiste töökohtade vähenemine on trendid, mis vajavad tähelepanu. Samuti on oluline jälgida majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arvu kasvu, mis võib viidata pikemaajalistele struktuursetele probleemidele.
