TERVISHOIUS PUUDU 700 ÕDE
“Tervishoiutöötajate kollektiivlepingus on õdesid ja hooldustöötajaid vähe väärtustatud,” sõnas Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet saates “Siin Tallinn”. „Pakutud palk ei vasta vastutusele, mida need inimesed kannavad. Eriõdedele ei olnud pakutud mingeid rahanumbreid ja ei väärustatud ka eraldi kutsega hooldustöötajaid.”
Sel nädalal teatati, et tervishoiutöötajad on sõlminud uue kollektiivleppe, kuid Eesti Õdede Liit sellega ei ühinenud.
Liidu asepresidendi Gerli Liiveti sõnul pole neid arutellu kaasatud ning lepingus ei ole piisavalt õdede ja hooldustöötajate gruppi väärustatud.
“Lepingus oli puudu meile väga olulised tervishoiu kvaliteeti arendavad punktid,“ lausus ta. „Eriõdedele ei olnud pakutud mingeid rahanumbreid ja ei väärtustatud eraldi ka kutsega hooldustöötajaid. See oli üks argument, miks meie inimesed ütlesid, et lepingut ei saa selliselt vastu võtta.”
Õed töötavad tihti mitmel täiskohal
Hetkel on Õdede Liidul käimas läbirääkimised riikliku lepitaja juures ning loodetakse, et sellega algab ka diskussioon õdede palga teemal.
“Soovime väärikat palka ja töötingimusi. Eestis on praegu 6,3 õde 1000 inimese kohta, OECD keskmine on 9 õde. Praegu kohe oleks võimalik tervishoiusektoris lisanduda 700 õel. Hooldustöötajatega on sama asi,” sõnas ta.
Liiveti sõnul töötavad nii hooldajad kui õed tihti mitmel töökohal. Uuringutest on selgunud, et lisatööd teeb ligi kolmandik. “Seda me ei küsinud kui palju rohkem, aga teame õdede lugudest, et töötatakse tihti kaks ja isegi kolm täiskohta. See pole kõige turvalisem viis kuidas töötada,” lisas ta.
Kodanikualgatus kogub õdedele ja hooldustöötajatele puhkamiseks raha
Kodanikualgatuse PAI eesmärk on koguda raha õdedele ja hooldustöötajatele, et nad saaksid läbi PAI kaardi kogutud raha kasutada erinevates turismi- ja kultuuriettevõtetes üle Eesti. Kaasatud on nii eraisikutelt kui juriidilistelt isikutelt korjatud annetused, mida on tänase seisuga laekunud üle 470 000 euro. Annetuste laekuriks on SA Kuressaare haigla.
kodanikualgatuse üks eestvedajatest, Kultuuripartnerluse SA juhataja Meelis Kubits ütles, et Kuresaare haigla on sümbol mõnes mõttes.
„Kui mõtleme aasta aega tagasi tumedale pilvele, siis Saaremaa jäeti tegelikult üksi ja nende haigla töötajad võtsid selle laksu vastu,“ lausus ta. „Siin on nad aga laekuri positsioonis. Kogutud raha konverteeritakse hiljem 17 000 Eesti õe ja hooldustöötajate jaoks voucheri kaardiks ja igaüks saab minna aasta jooksul tarbima siseturismis või kultuurisektoris erinevaid teenuseid. Sellest võidavad kõik.”
Kubitsa sõnul ei ole kodanikualgatusel võimalik riigi ja haiglatega konkureerida ning palka nad selle algatusega õdedele palka maksta ei saa. „Küll aga on tegu ühe konkreetse komplimendiga, mis kanaliseerib õhus olevat soovi eesliini töötajate jaoks midagi head ära teha,“ lausus ta.
Kubits ütles, et õed ja hooldajad on väga tagasihoidlikud inimesed. „Nende olemasolust said paljud meist teada nelisada päeva tagasi, kui see olukord tekkis. Teame paljudest asjadest, aga kui ei ole kokku puutunud, siis tõsiselt ei võta,” sõnas ta.
Praegune olukord on tema sõnul aga parim aeg õdede palga tõstmiseks. “Eks ta on natuke skisofreeniline olukord, sest kui täna ühiskond ei suuda neid otsuseid teha, siis millal veel,“ ütles ta. „Kui elu ühel hetkel normaliseerub, siis unustatakse kõik need kangelasteod ära, jäävad ainud aumärgid ja presidendi kutsed mõnele üritusele, mis on ka vajalikud, aga läbimurret ei teki. Võti on ju olemas. Meil on bürokraatiamasin, mis tegelikult tuleb saata tööjõuturule ja kriis näitas, keda on vaja ja keda ei ole.”
Eesti Õdede Liidule tuli selline heategu suure üllatusena. “See oli päriselt ka suur üllatus. Me ainult räägime, aga ei ole siiani näinud suunatud tegevust, mis haaraks kogu sektori. See teeb selle pai väga eriliseks. Tõesti suur aitäh kõigile, kes on panustanud!” sõnas Liivet.
