Tervisemuredega perearsti poole pöörduvatel inimestel peab olema võimalus suhelda ka telefoni teel ning mitte ainult digikanalite vahendusel, ütles haigekassa esindaja.
“Mina täna ei tea juhtu, kus perearstil ei ole telefoni või ei ole võimalik telefoni teel [arsti tabada],” ütles haigekassa partnersuhete osakonna teenusejuht Urmas Habakukk kolmapäeval “Terevisoonis”.
“Täna on kõikidel perearstidel olemas ka digivõimekus, kasvõi e-maili näol, aga see pole kohustuslik. Kellel (patsiendil – toim.) on võimalik ja digipädevus, kasutavad seda, kellel see puudub, võtavad ühendust telefoni teel,” lisa ta.
Ka perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi märkis samas saates, et kõigil haigekassa lepingupartneritel peaksid olema olemas kontakttelefonid. “Absoluutselt,” kinnitas Habakukk.
Samas ei ole see reguleeritud, kui kiiresti peab perearst telefonile vastama, lisas Habakukk. “Reguleeritud on see, et üldarstiteenuse osutaja peab ägedate haigusnähtude korral tagama patsiendile vastuvõtu samal päeval ja kõikidel muudel juhtidel viie tööpäeva jooksul,” märkis haigekassa esindaja.
Vallikivi rääkis sünkroonse ja mittesünkroonse kontakti erinevustest, kus esimesel juhul saab koheselt arstiga rääkida, teisel juhul vastatakse inimesele, kes on arsti poole pöördunud, hiljem ja vastavalt tema häda pakilisusele.
“Vaatasin lähinädalate registratuuriinfot, kus selgus, et meie 6000 patsiendist oli tahtnud esmaspäeval perearstiga kontakti 150-200 inimest. Kujutage ette, kui nad kõik helistavad esmaspäeva hommikul. Seetõttu on hea, kui perearstikeskus on seadnud sisse võimalused, kus tekib asünkroonsus ja inimene teab, et temaga võetakse päeva jooksul ühendust,” rääkis perearstide seltsi juht. Kui häda pole väga suur, siis võidakse ühendust võtta ka järgmisel päeval, märkis ta.
Habakukk rõhutas, et perearstisüsteem ei tähenda ainult perearsti, vaid lisaks on olemas ka pädevad õed ning nõu saab küsida ka apteekritelt ja farmatseutidelt.
Vallikivi sõnul võib oma perearstiga rääkimine olla tänapäevast perearstide defitsiiti silmas pidades pisut “liiga palju tahetud”.
“Järjepidevust saab tagada ka teisiti. Loodame, et saame haigekassaga sel aastal järje peale patsiendi otsustustoe loomise,” rääkis ta.
See tähendaks ühtse isikustatud süsteemi loomist, kus inimene saab esmalt häid tõenduspõhiseid tervisenõudeid erinevate tervisehädade puhul. “Lisaks on seal ka punased lipud nende terviseseisundite kohta, mille puhul inimene peaks otsima inimesepõhist arstiabi. Ja kui me iselahenevad ning tervele talupojamõistusele põhinevad lahendused suuname ühte otsa, siis jääb arstidel ja õdedel palju rohkem aega tegelda inimestega, kes vajavad palju rohkem inimlikku otsustushetke ja kellel ei ole võib-olla nii palju digivõimekust. Ei tohiks juhtuda olukordi, kus inimene ei julge arsti poole pöörduda, kuna kuuleb, kuidas arstid on üle koormatud,” rõhutas Vallikivi.
“Aktuaalne kaamera” kajastas teisipäeval olukorda, kus praegusel viiruste leviku perioodil on patsientidel keeruline saada ühendust oma perearstikeskustega, sest perearstide ja -õdede koormus on suur.
Err.ee
