Suhkrumaksu võiks kaaluda magustatud jookidele, kuid mitte kõigile suhkrut sisaldavatele toodetele, pakkus terviseminister Riina Sikkut. Lähiperspektiivis suhkrumaksu Eestis siiski kehtestama ei hakata, sest koalitsioon pole selles kokku leppinud ning idee vajaks laiemat ühiskondlikku arutelu.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa analüüsis soovitatakse kaaluda suhkrumaksu kehtestamist Eestis. Analüütikud leiavad esmaspäeval avaldatavas mahukas dokumendis, et suhkrumaks magustatud jookidele tõstaks nende hinda, vähendaks tarbimist ja avaldaks seeläbi positiivset mõju inimeste tervisekäitumisele.
Terviseminister Riina Sikkut meenutas esmaspäeva hommikul “Vikerhommikus”, et suhkrumaksu kaaluti Eestis ka kuus-seitse aastat tagasi, aga siis jõuti järeldusele, et ühiskond pole selleks veel valmis.
“Nüüd soovitasid analüüsi koostanud eksperdid mõneti üllatuslikult seda uuesti teha. Paljudes riikides on suhkrumaksu rakendatud ja seda eeskätt magustatud jookidele. Ega limonaad pole lapsele kasulikum kui alkohol täiskasvanule,” rääkis Sikkut.
Samas tunnistas minister, et koalitsioonis seda teemat arutatud pole ning kindlasti ei hakata seda ka praeguses olukorras veel ühe täiendava maksuna välja käima.
“Koalitsioon pole seda kokku leppinud ja sellele peaks eelnema ka ühiskondlik arutelu. Kui mina saaksin ise otsustada, milline meie maksusüsteem on, siis maksustaksin ma nii tervisele kahjulikku käitumist kui ka vara. Aga selge see on, et järgmise aasta jooksul valitsus sellist (suhkrumaksu kehtestamise – toim) otsust ei tee. Olemasolevaid maksumuudatusi on palju ja midagi lisaks ei tule.”
Samas meenutas Sikkut, et kui kuus-seitse aastat tagasi suhkrumaksu ideed arutati, siis jäeti see kõrvale ka ühe põhjendusega, net tõendusmaterjali selle toimimisest on maailmas vähe.
“Et kus ta töötab ja kus mitte. Aga praeguseks on üle 80 riigi seda rakendanud. Ega ta suur eelarvetuluallikas pole. Pigem on see instrument, mis noori kui hinnatundlikku rühma mõjutab ja nende magustatud jookide tarbimiskoguseid vähendab,” sõnas Sikkut.
Suhkrumaks on siiski vaid üks ja mitte kõige olulisem osa esmaspäeval esitletavas tervishoiu rahastamist puudutavas analüüsis. Sikkut ütles, et tervishoid vajab lähiaastatel lisaraha, sest 2025. aastal on tervisekassa eelarve prognoositav puudujääk 167,3 miljonit eurot.
Ta ütles, et lisaraha leidmise kõrval on oluline ka arstiabi parem sihtimine, sest üha paremini teatakse iga inimese meditsiinilist vajadust ja sellest tulenevalt peaksime paremini suutma järjekorra mõttes selekteerima, kellel kiiresti abi vaja.
“Teiselt poolt see, et inimesed tulevikus elavad kauem tervemana – see on see, kuhu me tahame jõuda. Ehk ennetustöö ja teavitustöö on väga oluline, et inimesed liiguksid ja toituksid tervislikult. Aga mis minu meelest oluline – neile inimestele, kes juba on haiged, neile on ebaõiglane öelda, miks te oma elu paremini ei elanud,” märkis Sikkut.
Allikas. Err.ee
