Tervisekassa eelarve suureneb järgmisel aastal 5,8% võrra, ulatudes 2,5 miljardi euroni. Hoolimata lisarahast ei ole oodata ravijärjekordade lühenemist, vastupidi – patsiendid peavad arvestama järjekordade pikenemisega. Haiglad on samuti surve all, kuna palkade tõstmiseks ja maksutõusude katmiseks raha juurde ei eraldata.
Järgmisel aastal lisandub tervisekassa eelarvesse 138 miljonit eurot, kuid suure osa sellest neelavad püsikulud. „2024. aasta eelarves on arvestatud näiteks tervishoiutöötajate palgatõusuga, mis rakendus tänavu aprillis,“ selgitas tervisekassa juhatuse liige Marko Tähnas.
Tähnase sõnul on eesmärk hoida ravijärjekordi vähemalt praegusel tasemel, keskendudes eelkõige haiglaravile, kus ravivõlg on suurenenud. Samal ajal tehakse polikliinikuvastuvõtte ületööna, mida tervisekassa katab vaid 70% ulatuses.
Haiglate mure: rahapuudus ja pikenevad järjekorrad
Põhja-Eesti regionaalhaigla finantsjuht Kairi Kivimäe rõhutas, et haiglate võimekus ravida on suurem, kui tervisekassa leping ette näeb. „Meie kliiniline võimekus ületab lepingulised mahud 16 miljoni euro võrra. See tähendab, et peame plaanilist ravi piirama, mis omakorda pikendab ravijärjekordi,“ ütles Kivimäe.
Erakorralise ravi osakaal ulatub mõnes üldhaiglas kuni 70 protsendini, mistõttu plaaniline ravi jääb sageli tagaplaanile.
Meedikute palgatõus ja kärped
Kehtiva kollektiivlepingu kohaselt suureneb meedikute palgakulu järgmisel aastal 28 miljoni euro võrra. Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul puudub selleks vajalik rahaline kate. Lisaks rakenduvad tervishoius kärped: eriarstiabi hinnad vähenevad 31 miljoni euro ulatuses, mis mõjutab eelkõige plaanilist ravi.
Sule tõi esile ka maksutõusud, mida raviasutuste hindades ei ole arvestatud. Lisaks peavad Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla ning Järva haigla maksma ettevõtte tulumaksu, kuna tegutsevad aktsiaseltsidena, mitte sihtasutustena.
Tervisekassa 2024. aasta eelarve kinnitatakse jaanuari alguses, kuid juba praegu on selge, et lisanduv raha ei leevenda tervishoiusektori peamisi probleeme.
