Terviseametisse jõudis esimene Moderna vaktsiini saadetis 1200 doosiga Täna, 13. jaanuaril jõudis Eestisse terviseametisse esimene vaktsiinitootja Moderna vaktsiini saadetis 1200 doosiga. Tänahommikuse seisuga on Eestis vaktsineeritud esimese doosiga kokku 13 338 inimest. Lähinädalatel jätkub vaktsineerimine hooldekodudes ja õendushooldusosakondades, samuti jätkub tervishoiutöötajate ja tervishoiuasutuste töötajate vaktsineerimine.
„Moderna COVID-19 vastase vaktsiini tarnete jõudmine Eestisse on oluline, sest saame võimaldada vaktsineerimist enamatele inimestele. Eile õhtul saabunud täpsustatud andmete kohaselt saame Modernalt jaanuaris 2 400 doosi ning veebruaris peaks Eestisse jõudma 14 400, kuid tarnekogustes saame lõpliku kindluse siis, kui need on teele pandud,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Lähinädalatel jätkub vaktsineerimine hooldekodudes ja õendushooldusosakondades, samuti jätkub tervishoiutöötajate, sh hambaarstide ja teiste eriarstide, apteekrite ning tervishoiuasutuste teiste töötajate vaktsineerimine. Loodame alustada kodus elavate riskirühma inimeste perearstikeskustesse vaktsineerima kutsumisega jaanuari lõpus.“ Eestile kokkulepitud Moderna vaktsiini kogus on ca 234 000 doosi, millest piisab ligikaudu 117 000 inimese vaktsineerimiseks.
Moderna tarnib Eestisse II kvartalis ligikaudu 103 000 doosi ja III kvartalis samuti ligikaudu 100 300 doosi. Täpsed tarnete suurused ja ajad selguvad järkjärgult. Eestile ettenähtud pro rata vaktsiinikogus ja tervikuna Moderna leping Euroopa Liiduga hõlmab väiksemaid koguseid, kui teiste tootjate lepingud. Moderna vaktsiiniga alustatakse vaktsineerimist pärast Moderna vaktsiinispetsiifilise koolituse toimumist 14. jaanuaril. Moderna vaktsiini puhul on sarnaselt Comirnatyga tegemist mRNA-tüüpi vaktsiiniga, mille efektiivsus on tootja andmete hinnangul 94,1% ning selle efektiivsuse saavutamiseks on vaja kahte doosi vaktsiini. Kahe vaktsiinidoosi vahe peab olema 28 päeva. Moderna vaktsiin on mõeldud kõigile 18-aastastele ning vanematele inimestele. „Nagu kõigi ravimite puhul, jälgime tähelepanelikult vaktsiini ohutuse ja tõhususe kohta kogunevaid andmeid, et tagada inimeste tervise kaitse. Moderna vaktsiini kõrvaltoimed on sarnased Comirnaty vaktsiiniga,“ ütles ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla. „Sagedamini võivad tekkida süstekoha reaktsioonid, üldnähtudest peavalu, palavik, halb enesetunne, mis mööduvad mõne päevaga.
Eestis tänaseks Comirnatyga seoses teatatud kõrvaltoimed kinnitavad mRNA vaktsiinide ohutusporfiili.“ Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 177 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega. Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga juba suvel määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras: · tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse; · hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud; · 70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem; · elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad; · niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale. COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib
COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
