„Koroonajuhtumeid oli ligemale 3000,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas, kelle sõnul on koroonasse haigestumine võrreldes ülemöödunud nädalaga kasvanud. „Näeme kasvutrendi kõigis vanuserühmades. Kõige rohkem aga üle 80 aastaste hulgas.“
Viimastel nädalatel on nakkushaiguste levik ning ka haiglaravi vajavate patsientide hulk kiiresti kasvanud. „Möödunud nädalal registreeriti Eestis kokku üle 5300 ägeda respiratoorse nakkuse,“ rääkis Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas. 41% haigestunutest on tema sõnul lapsed. Lisaks covidile kasvab jõudsalt ka gripi ja teiste nakkushaiguste levik.
„Koroonajuhtumeid oli ligemale 3000,“ ütles Varjas, kelle sõnul on koroonasse haigestumine võrreldes ülemöödunud nädalaga kasvanud. „Näeme kasvutrendi kõigis vanuserühmades. Kõige rohkem aga üle 80 aastaste hulgas.“
Haiglasse jäi spetsialisti sõnul 266 patsienti, kellest 91 vajas haiglaravi koroona tõttu. Ligi 35 haiglasse jäänud patsientidest saavad ravi sümptomaatilise covidi vastu. Neist omakorda 60% on jäänud vaktsineerimata või jäi nende vaktsineerimiskuur pooleli. Koroonasse suri möödunud nädalal 15 inimest.
„Kuna palju haigestumisi toimub just vanemaealiste hulgas, siis prognoosime ka haiglaravi vajaduse suurenemist,“ lisas Varjas. Tema sõnul on valdavalt tegemist omikroni pea- ja alaliinidega. Uusi covidi-tüvesid pole olulisel määral täheldatud.
Arstid hoiatavad ka gripi eest
Ka gripp pole nakkushaiguste spetsialisti sõnul sugugi lihtne haigus. See võib kulgeda väga raskelt ning tuua kaasa tõsiseid tüsistusi. „Möödunud nädalal registreeriti meil 804 gripijuhtu, mis on üle-eelmise nädalaga võrreldes päris suur tõus. Haigestumine kasvas 5% võrra,“ rääkis Varjas. Suurenes ka gripi tõttu hospitaliseerimist vajavate patsientide hulk.
Sel hooajal on terviseameti andmetel registreeritud kokku 54 gripihaiget, kes ka haiglaravi vajasid. Neist 42,6% lapsed, 21% tööealised ja 29% vanemaealised inimesed. 24 haigestunut suunati haiglaravile möödunud nädalal. Lisaks registreeriti eelmisel nädalal esimene sel hooajal grippi surnud patsient.
„Tervishoiutöötajate koormus on suurenenud, aga hetkel me veel ei tähenda, et kusagil oleks tekkinud toimetulemishäireid,“ rääkis Varjas.
Ehkki grippi haigestumise intensiivsus on hetkel keskmine, prognoositakse selle kiiret suurenemist. Muret teeb ka see, et levimas pole mitte ainult covid ja gripp, vaid ka teised haigustekitajad. Sealhulgas RS-viirus ehk respiratoor-süntsütiaalne viirus, human metapneumoviirus (hMPV) ja paragripp.
„Viiruste hooaeg on käima läinud,“ nentis Varjas. Seepärast paneb terviseamet kõigile südamele, et kui inimesed tunnevad end haigena, siis on mõistlik jääda koju ja tegeleda oma tervisega. „Tuletame meelde sedagi, et hetkel peamiselt levivate nakkushaiguste, gripi ja covidi vastu on olemas ka vaktsiinid. Need, kes pole veel jõudnud end vaktsineerida, võiksid kiiresti võtta ühendust tervishoiutöötajaga ja vaktsineerimise osas kokku leppida.“
Varjase sõnul saab sel aastal varasemast rohkem inimesi ka gripi vastu tasuta vaktsineerida. Seda võimaldatakse üle 60 aasta vanustele eakatele, kuni 7-aastastele lastele ja lisaks ka lapseootel naistele. Samuti 8–19 aastastele lastele, kellel on terviseseisundi tõttu kõrgenenud risk raskeks haigestumiseks. Tasuta saab end vaktsineerida perearsti juures.
„Arvestama peab ka sellega, et gripi vastane kaitse tekib alles kahe nädala möödudes,“ rääkis Varjas. Terviseameti spetsialist tuletas ka meelde, et kindlasti tuleb üle vaadata covidi vaktsineerimise staatus. „Riskigruppi kuuluvad inimesed peaksid end kindlasti vaktsineerima,“ ütles Varjas. Unustada ei maksa tema sõnul ka hügieeni olulisust. „Kätepesu, aevastamise etikett ja teised abinõud, mis haigestumist ja nakkuse levikut ära hoiavad, on endiselt päevakorral. Need, kes tõesti haigeks jäävad, võtku aga aega ja ravigu end kodus.“
Perearstikeskused on kõnedest ja patsientidest umbes
Lisaks haiglate töö suurenemisele on tublisti kasvanud ka perearstide koormus. „Kõnedest ja kirjadest on ummistunud nii nõuandetelefoni liin kui ka perearstikeskuste registratuurid,“ rääkis Eesti perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. „Palume varuda kannatust neil, kes on haigestunud ja vajavad nõuandeid,“ pani arst inimestele südamele. Tema sõnul ei pruugi eriti esmaspäeva hommikul perearstiga ühenduse saamine ei esimesel, teisel ega koguni kolmandalgi katsel õnnestuda. „Seepärast tuleb uuesti proovida,“ ütles Vallikivi. „Või siis juhul, kui perearstikeskusel on olemas digilahendused, jätta endast sinna märk maha ja oodata, kuni teiega ise ühendust võetakse.“
Perearstikeskuse juht toonitas, et veel on võimalik riskirühmadel tasuta gripivaktsiine saada.
„Usun, et praegune nakkushaiguste levik on alles õide puhkemas,“ nentis Vellikivi. „Kardetavasti ootab meid haiguste mõttes ees keeruline hooaeg.“
Nakkushaigused ning haiglaravi vajadus on kasvanud ka laste hulgas. „Pöördumiste hulk on oluliselt suurenenud,“ ütles Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja dr Reet Raukas. Tema sõnul tulevad ligi pooled patsientidest erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse, jõudmata kunagi perearsti juurde.
„See venitab ooteaja väga pikaks,“ nentis Raukas. „Lapsed, kes kohale tuuakse, on tavaliselt koolieelikud. Nii peavad nad mõnikord mitu tundi üheskoos ukse taga ootama. Mõnikord vahetatakse sedasi ka viiruseid.“
23. novembrist alates on laste seas registreeritud 58 gripijuhtu. Enamik neist saavad EMOst retsepti ja pääsevad koju. Ligi kolmveerand aga hospitaliseeritakse. Lisaks gripile ohustab lapsi ka RS-viirus. „Oktoobrist tänase päevani on meil olnud 116 positiivset juhtumit, kellest 82 suunati haiglaravile. Neli neist vajavad ka intensiivset ravi.“
Paljud lapsevanemad pöörduvad EMO-sse ilma tegeliku vajaduseta
Raukase sõnul pöörduvad lapsevanemad mõnikord alles haiguse neljandal või viiendal päeval arsti juurde, väites, et pole perearstiga kontakti saanud. Gripi puhul on nii pika aja möödudes aga esimese paari päevaga võrreldes tunduvalt raskem abi osutada.
„Esimese ja teise päeva pöördujad saavad tänu headele ravimitele üldjuhul väga kiiresti terveks,“ kinnitas Raukas.
Heaks uudiseks on aga see, et covidi patsientide hulk pole laste seas tõusnud. „Praegune koroona viirustüvi, mis laste seas levib, on pigem leebema kuluga,“ rääkis Raukas. „Hospitaliseeritud on eeskätt imikuid. Seal on aga põhjuseks, et kõrge palaviku ja suurte haigustunnustega imikud vajavadki erilist hoolt.“
Probleemkohana tõid haiglate esindajad välja selle, et endiselt on suur hulk EMO-sse pöördujaid, kes võiksid tegelikult leida abi perearstikeskusest. Miks see nii on, seda ei oska päris täpselt keegi öelda.
„Võib ju juhtuda, et lapsevanemal on keeruline anda hinnangut selle kohta, kui tõsine haigus on. Aga selleks ongi olemas perearsti nõuandeliin,“ ütles Raukas. Tema sõnul võiksid lapsevanemad mõelda ka sellele, et kui nad kohe EMOsse tulevad ja koridoris pikalt ootavad, siis võib laps hoopis sealt mingisuguse viiruse külge saada.
„Õige on ikkagi kodus püsida ja küsida nõu kas nõuandetelefonil või perearstilt. Ilmaasjata ei maksaks EMOsse minna,“ leidis Raukas.
Perearsti nõuandetelefoni numbrid on 1220 või +372 634 6630. Pikemale numbrile saab helistada ka välismaalt ning kõne eest makstakse tavatariifi alusel.
