Terviseamet: Septembris on oodata 2500 COVID-19 nakatunuga päevi
Nakatumiskordaja R on praegu 1,25, ent on kasvutrendis, mille on põhjustanud nii domineeriv delta tüvi kui ka suvised üritused. Kui üritustele osalejate piiranguid ei seata, võime septembris näha ka 2500 nakatunuga päevi, selgub terviseameti ülevaatest.
Suvised üritused on põhjustanud teadaolevalt üheksa haiguskollet, millest on nakkuse saanud vähemalt 166 inimest. Kolded tekkisid pulmast, laagritest, spordi- ja meelelahutusüritustelt, suvepäevadelt. Mitmed kolded on tekkinud hiljuti, mistap on tõenäoline, et neisse lisandub haigestunuid veel.
Kuna üritused, alates kontsertidest ja lõpetades laagritega, toovad osalisi kokku igast nurgast, kantakse haigus pärast nakatumist üle Eesti ka laiali. Seetõttu eeldab terviseamet, et sel nädalal lisandub kõrge R-i tingimustes ligi 200 sekundaarset haigusjuhtu ehk nakatunud annavad omakorda haigust edasi umbes nii paljudele inimestele.
Prognoosi kohaselt viib see juhul, kui üritustel osalevate inimeste arvu ei piirata, septembri keskpaigaks juba kuni 2500 haigestununi päevas.
Järgmisel nädalal võib oodata umbes tuhandet nakatunut nädalas, aga augusti lõpus või septembri alguses võib oodata juba tuhandet nakatunut päevas, kui piiranguid ei rakendata ja kasv jätkuks sarnases tempos.
Juba augusti esimeses pooles võib oodata üle 200, aga ka juba üle 300 nakatunuga päevi. Kui kasvu on suuresti põhjustanud nooremaealised, siis kasvu jätku on oodata ka vanemaealiste seas.
Ühtlasi on oodata haiglapatsientide kasvu, mis võib ilma lisameetmete rakendamiseta jõuda juba sügiseks taas sadadeni.
Delta tüvi muutus Eestis domineerivaks neli nädalat tagasi. Möödunud nädalaks oli selle osakaal kasvanud juba 95 protsendini kõigist haigusjuhtudest.
Kasv ühe erandina kõikjal
Põhja regioonis püsib nakatumiskordaja R stabiilsel tasemel, väikese kasvutrendiga 1,25 (eelmisel nädalal oli näitaja 1,2). Teistes regioonides on R jõudsalt kasvanud: Ida regioonis tasemeni 1,35 (eelmisel nädalal 0,85), Lõuna regioonis tasemeni 1,65 (eelmisel nädalal 1,2), Lääne regioonis tasemeni 1,65 (eelmisel nädalal 1,27).
Mullu täheldati haigestumuse langust vaid Võrumaal (52 protsendi võrra). Haigestumus püsis stabiilsena Ida-Virumaal ja Järvamaal, muudes maakondades oli haigestumus kasvutrendis.
Kõrgeim juurdekasv on Tartumaal – 174 protsenti. Sellele järgnevad Lääne-Virumaa 138, Saaremaa 121, Põlvamaa 87, Valgamaa 70 protsendiga. Kahel järjestikusel nädalal on epideemiline kasv Pärnumaal 93, Läänemaal 57, Jõgevamaal 50 protsenti.
Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Pärnumaa (138 nakatunut 100 000 elaniku kohta), Raplamaa (99) Tartumaa (82) ja Harjumaa (79).
Nakatuvad peamiselt noored
Möödunud kahel nädalal oli enim nakatunuid vanuses 20-39, kõrgem oli nakatumismäär ka 15-19- ja 40-49-aastaste seas. Suurenes nakatumine tutvusringkonnas ja meelelahutusüritustel.
Välismaalt on nakkust toodud enim Hispaaniast, Venemaalt, Soomest ja Türgist.
Täielikult vaktsineeritutest on nakatunud 777 inimest ehk 0,14 protsenti. Neist vajas haiglaravi 60 inimest ehk 0,01 protsenti täielikult vaktsineeritutest.
Vaktsineerimiskuur on lõpetatud 41 protsendil elanikkonnast. Üle 70-aastastest on vaktsineeritud 69 protsenti.
Allikas. Err.ee
