Terviseameti peadirektori otsusega lõpetati COVID-19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra ohu lahendamine. Eelkõige andis hädaolukorra ohu taseme kehtimine koormust haiglatele, mis pidid tagama lisavoodikohad võimalikuks nakkushaigete arvu kasvuks.
Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemetsa sõnul on epidemioloogiline olukord juba mõnda aega rahulik püsinud ning hetkel ei ole näha, et haiglaravi vajajate hulk võiks lähiajal kasvada mahus, et see häiriks tervishoiuteenuse osutajate tavapärast abi osutamise võimekust. „Seetõttu otsustaski Terviseamet lõpetada hädaolukorra ohu lahendamise,“ selgitas Vaiknemets ja lisas, et rohkem kui kolm aastat on töötatud hädaolukorra või selle ohu staatuses, millest esimesed kaks aastat kulus kriisireguleerimisele ja aktiivsele kriisi lahendamisele ning viimasel aastal on hädaolukorrast järkjärguliselt väljutud.
Terviseameti hinnangul on kolme aastaga tekkinud ulatuslik arusaam koroonaviirusest, COVID-19 haiguse olemusest ja trendidest, kuid lisaks ka põhjalik ülevaade pandeemiaga võitlemiseks olemas olevatest vahenditest ja nendega ümber käimisest.
Vaiknemets toob hädaolukorra ohust väljumise põhjendusena välja järgmised asjaolud:
- COVID-19 haiguse ja selle levikuteede kohta on piisavalt infot ning osatakse seirata uute tüvede tekkimist ja prognoosida aegsasti tõrjemeetmete rakendamise vajadust Eestis.
- Seireandmed ei näita, et hetkel levivad viiruse tüved põhjustaksid varasemaga võrreldes raskemat haigestumist ja suuremat haiglaravi vajadust.
- Elanikkonnas on saavutatud piisav immuunsuse tase.
- Olemas on nii tõhusad COVID-19 vastased vaktsiinid kui ka ravimid.
- Rasket haigust esineb vähem, millest tulenevalt on vähenenud hospitaliseerimise ja intensiivravi vajadus, sh riskirühmade hulgas.
- Liigsuremust esineb madalal tasemel ja seal võib olla ka teisi põhjuseid peale COVID-19 haiguse (nt pandeemia ajal ravimata jäänud kroonilised haigused).
- Teiste riikide seireandmed näitavad samuti koroonaviiruse langustrendi ja seda hoolimata uutest tüvedest.
Viimase aasta jooksul on tehtud mitmeid samme pandeemia olukorrast väljumiseks. Vabariigi Valitsuse korraldused lõpetati juba 2022. aasta suvel, sest olukord ei vajanud enam aktiivset valitsusepoolset sekkumist. Kõik piirangud kaotati, mis andis ühiskonnale mõista, et nakatumine on sellises mahus aktsepteeritav.
Samuti ei ole Terviseamet pidanud alates 2022. aasta sügisest aktiivselt sekkuma, et kõigi nakkushaigete ravi võimaldamiseks langetada ravi kvaliteeti või kättesaadavust, sealhulgas pole tõstetud voodikohtade arvu. Kõik tervishoiuteenuse osutajad on saanud iseseisvalt hakkama nii nagu tavaolukorras. Ka viimane viirushaiguste kõrgperiood möödus selliselt, et haiglate töös ei tulnud teha erilisi ümberkorraldusi.
Ragnar Vaiknemets rõhutab, et hädaolukorra ohu lõpetamine ei tähenda veel pandeemia lõppu, samuti pole Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) pandeemiat lõppenuks kuulutanud. „Ometi võime kinnitada, et COVID-19 haigus ei ole meile enam uus ja oleme õppinud sellega hakkama saama. Haiglad ei vaja riigipoolset sekkumist, kus tervishoiuteenuseid korraldatakse olulises mahus ümber, näiteks teenuste kvaliteedi või arstiabi kättesaadavuse vähendamise osas,“ kõneles Vaiknemets.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juht Kärt Sõber kinnitas, et hädaolukorra ohu lahendamise lõpetamisel jätkub nakkushaiguste seire ja olukorra jälgimine. „Terviseamet jätkab COVID-19 ja ka teiste nakkushaiguste leviku seiramist ning kogub infot haiglaravile jõudvate patsientide kohta. Meie tänased teadmised koroonaviiruse kohta, seda toetavad seiretegevused ja rahvusvaheline koostöö annavad piisava pildi, et vajadusel uuesti häirekella lüüa,“ rääkis Sõber.
Terviseameti nakkushaiguste labori läbi viidud sekveneerimise andmetel levib Eestis endiselt koroonaviiruse omikron tüvi, mille erinevad alamtüved ei ole põhjustanud raskemat haigestumist ja sellest tulenevat suuremat tervishoiusüsteemi koormust. See tähendab, et ravivõimekuse ületamise ohtu hetkel ei ole ja omikroni alamtüved ei põhjusta tervishoiule tervikuna akuutset hädaolukorra ohtu.
Nakkushaiguste spetsialistide kinnitusel esineb Eestis praegu kõige enam suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme. Koroonaviirus levib lainetena ning oluliste tõusude või langusteta sarnaselt teistele ülemiste hingamisteede nakkustele. Inimeste ohutunnetus seoses koroonaviirusega on samuti vaibunud ning iga kurguvalu või köha ei osata enam sellega seostada. Samas ei ole võimalik täpselt ennustada, milliseks kujuneb sügisene viirushooaeg ning seetõttu jätkab Terviseamet olukorra jälgimist. „Kahtluse korral on soovitav ennast testida ning üleüldine reegel kehtib endiselt, et haigena tuleks koju jääda. See sobitub ka teiste nakkushaiguste leviku tõkestamiseks,“ ütles nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juht Kärt Sõber.
