Terviseameti kinnitusel ei manustatud koroona tõttu haiglasse sattunud Isamaa juhile Helir-Valdor Seederile terviseameti külmladudes hoiustatud vaktsiini.
Kuivõrd immuniseerimisteatisele märgitakse manustatud vaktsiini partii number, saab vaktsiinide teekonna kaardistada üsna täpselt. Nii uuriski terviseamet pühapäeval, kas Seederile manustati terviseameti külmladudes hoiustatud vaktsiini, ja leidis, et nii see siiski polnud.
Viimastel päevadel on meedias laiemalt arutatud, kas terviseameti külmladudes võis esineda varasemaid temperatuurikõikumisi, sest ruumidest avastati toimiv põrandaküte ning sundventilatsiooni kaudu jõudis lattu soojendatud õhk. Laupäevases Kuku raadio saates „Keskpäevatund“ heitis Marek Strandberg õhku kahtluse, et koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud erakonna Isamaa juht Helir-Valdor Seeder võis saada terviseameti külmlaos riknenud vaktsiini.
Terviseamet kinnitab, et jaanipühadel aset leidnud külmladude temperatuurihälbe avastamise järel uuriti tagasiulatuvalt kõikide külmaruumide temperatuurilogisid. Temperatuuri fikseerisid nii hoone omaniku ehk Riigi Kinnisvara AS-i tellimusel paigaldatud hooneautomaatika kui ka terviseameti tellimusel üles seatud dubleeriv süsteem. Neilt andmetelt on näha, et külmladude keskmine temperatuur püsis stabiilne kuni jaanipäevani, mis tähendab, et senimaani suutsid jahutusseadmed ruumi ja seal olevat kaupa jahutada normi piires. Tuleb arvestada asjaoluga, et põrandaküte asub üksnes välisseina ääres, mitte terve külmalao põrandapinna all ning selle efektiivsus oli ruumi mahtu arvestades madal. Välisseina ääres asuva põrandakütte eesmärk oli ära hoida liigse külma tungimine lattu talvisel ajal. Jahutusseadmed olid toimiva põrandakütte ja sundventilatsiooni tõttu siiski suurema koormuse all.
Vaktsiine hoiti terviseameti külmladude riiulitel põrandast kõrgemal. Isegi kui põranda lähedal oleks temperatuur intensiivsemast jahutusest hoolimata tõusnud – mis aga anduritelt ei paistnud –, siis on ebatõenäoline, et see asjaolu mõjutaks kõrgemal seisvat kaupa.
Vaktsiinide ja muude ravimite kvaliteedi tagamisel oleneb nende kasutuskõlblikkus asjaolust, kui kaua need valel temperatuuril seisavad. Koroonavaktsiinid saadeti terviseameti ravimilaost üldjuhul välja juba järgmisel-ülejärgmisel päeval peale saabumist, sest nõudlus oli väga suur. See vähendab omakorda riski, et vaktsiinidega oleks saanud midagi juhtuda. Terviseameti külmladudes, mille temperatuur jääb 2–8 soojakraadi vahele, hoiti lühiajaliselt üksnes AstraZeneca vaktsiine ja jaanipäeva ajal laos olnud kaupa Eestis ei kasutatud. Pfizeri, Moderna ja Jannseni vaktsiine ei hoiustatud külmlao riiulitel, vaid eraldiseisvalt autonoomsetes sügavkülmikutes, mille temperatuurid olid -70 ja -25 kuni -20 kraadi.
Niisiis on olemasolevate andmete põhjal otsustades äärmiselt ebatõenäoline, et terviseameti laos varasemalt hoitud vaktsiinid või ravimid oleksid kvaliteedis kannatanud ja nende mõju oleks temperatuuritõusu tõttu vähenenud. Terviseamet viib siiski läbi vastava uurimise, milline temperatuurihälve võis ruumi lõikes esineda. Vahetult pärast jaanipäeva tegid sertifitseeritud seadmetega ettevõtted terviseameti külmladudes mõõtmisi, mille tulemusi täiendavalt analüüsitakse, kuid riiulitel hoiustatud kauba temperatuur jäi ka nendel andmetel lubatud vahemikku.