erviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorra kohta, et paari nädala pärast tuleb valmis olla haiglaravi vajaduse kasvuks.
Tema sõnul oli eelmisel nädala haigestumise kasv 70 protsenti, kokku tuvastati 10 500 nakatunut ning nakatumiskordaja R on tõusnud 1,3-ni.
“Nägime, et inimesed nakatusid pereringis, tutvusringkonnas ja reisides ning mõnevõrra kasvas teadmata nakatunute osakaal. See trend iseloomustab aastavahetuse nakatumisi. Nakatumise kiirele kasvule vaatamata võib öelda, et haiglates on olukord stabiilne,” märkis ta.
“Peame olema valmis selleks, et paari nädala pärast näeme haiglaravi vajaduse kasvu. Neis riikides, kus omikrontüve kasv on alanud varem on kasvanud ka haiglaravi vajadus. Seega peab ka Eestis valmis olema,” nentis ta.
Tema sõnul mööduvad COVID-19 sümptomid 10 päevaga. “Peame olema valmis, et koormus kasvab perearstidele, kiirabile ja EMO-le ning ka testimisvõimekusele,” ütles Sepp.
Sepp lisas, et terviseameti hinnangul ei ole mõtet testida kõiki asümptomaatilisi lähikontaktseid isolatsiooni lõpus ning alates 10. jaanuarist on reisilt tulnud vaktsineerimata ja läbipõdemata inimeste karantiiniperiood 7 päeva. “Terviseamet sulgeb sadamas, lennujaamas ja Narva piirpunktis testimiskohad,” märkis ta.
Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer ütles, et eriti suure nakatumisega on vanusegrupp 15-24. “See võib olla ka seletus sellele, miks me praegu veel väga kõrgeid haiglanumbreid ei näe,” märkis ta.
Fischeri sõnul on tõhustusdoosi saanute nakatumine selgelt madalam, kui nende seas, kes on läbi põdenud või läbinud vaktsiinikuuri. “Kui rääkida haiglakoormusest, siis pole küsimustki, et
